46% imetajaliikidest, 24% roomajatest ja 19% lindudest on seotud elusloodusega kaubitsemisega. Osa sellest on ka illegaalne, kirjutab portaalis linnuvaatleja.ee Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.
Edulugu: kuidas mehitatud valve ohustatud röövlindude pesitsemisele kaasa aitas
19. detsember 2017, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illegaalse loomakaubitsemise vastu võitlemiseks on 183 riiki, sealjuures 1992. aastal ka Eesti, liitunud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse konventsiooniga.
Näiteks tuuakse Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ja Pärsia lahe riikidesse nii seaduslikult kui ka illegaalselt sadu röövlinde, kelle seas on eriti hinnatud haruldased liigid nagu ibeeria kääpakotkas (Aquila adalberti), kõnnupistrik (Falco biarmicus) ja haugaskotkas (Aquila fasciata). Euroopas on viimati nimetatu arvukus alates 20. sajandi teisest poolest vähenenud nii elupaikade muutumise kui ka mürgitamise ja küttimise tõttu.
Euroopas pesitseb tänaseks haugaskotkaid alla 1500 paari, neist 80% Hispaanias. Kuigi väike hulk haugaskotkaid pesitseb ka Sitsiilias, on ta seal munade ja noorlindudega toimuva salakaubitsemise tõttu koos kõnnupistriku ning raipekotkaga (Neophron percnopterus) muutunud Itaalia enim ohustatud linnuliigiks.
Aastatel 1990–2016 kõigi teadaolevate pesitsevate haugaskotkaste kohta kogutud teabe põhjal tehtud arvutused näitasid, et kui populatsioonist eemaldatakse kümme emast järglast aastas, sureks asurkond välja vaid 23 aastaga; samas kasvataks igal aastal kümne uue emaslinnu lisandumine asurkonda piisavalt, et vältida järgneva 100 aasta jooksul väljasuremist.
2010. aastal, mil avastati haugaskotkastega seotud illegaalne tegevus, moodustati vabatahtlikest ja ornitoloogidest valvegrupid, kes jälgisid 17 haugaskotka pesitsust. Neist üheksa puhul kahtlustati ebaseaduslikku tegevust. Pesi jälgiti hommikust õhtuni ligikaudu 700 meetri kauguselt, et mitte linde häirida, ning pesadeni viivate mägiteede äärde paigaldati kaamerad. Koostööd tehti ka politseiga.
Kuigi edukaid pesitsemise aastaid on siiani veel vähe olnud ning statistiliselt ei ole need pikaajaliselt mõõdetavat andmerida oluliselt mõjutanud, on siiski seni illegaalse tegevuse all kannatanud pesades kasvanud pesitsusedukus 78,4% – kui enne sai neist pesadest tuule tiibadesse keskmiselt 0,14 poega, siis pärast valvegruppide moodustamist 0,88 poega.
Lisaks on alates sellest asurkond kasvanud keskmiselt 8,4% aastas – 31-st paarist 44-ni, tekkinud on vähemalt 11 uut pesitsusterritooriumit ja hetkel moodustavad Sitsiilia haugaskotkad kogu Itaalia asurkonnast 95%. Arvukuse kasv on seda olulisem, et Mandri-Euroopa liigikaaslased saarele ei satu ning Sitsiilia haugaskotkaste asurkonna püsimine sõltub suuresti kohalikest lindudest.
Uuring näitab, et hoolimata erinevatest rahvusvahelistest eluslooduse kaitse lepetest mõjutab jätkuvalt populatsioone ebaseaduslik kaubandus. Siiski on seda eriti suurte ja pikaealiste lindude puhul võimalik aktiivse ennetustööga märgatavalt parandada.