Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rektorite kokkulepe tekitab Tartu teadlastes suukorvistamise hirmu

Lisatud rektorite algse pöördumise tekst

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu ülikool | FOTO: Kristjan Teedema

Mitu Tartu Ülikooli loodusteadlast näeb kolme ülikooli rektorite allkirjastatud koostööleppes ohtu akadeemilisele sõnavabadusele.

Vastuolud Tartu lähistele planeeritava puidurafineerimistehase ümber on jõudnud ka akadeemilisse maailma, käiku on läinud koguni väljend «suukorvistamine». Kuigi pingeid on õhus olnud varemgi, läksid need eriti teravaks 21. novembril, kui Tartu Ülikooli siselisti saabus teade üldsõnalise pealkirjaga «Kolme ülikooli rektorid ühendavad kompetentsid riiklikult tähtsate küsimuste lahendamiseks» (vaata lisalugu).

Professor Meelis Pärtel | FOTO: Andres Tennus/Tartu Ülikool/CC BY-SA 3.0/Wikipedia

«See on väga kummaline olukord, mida mina pole küll varem kohanud. Tahaks heauskselt loota, et tegu on ainult ebaõnnestunud sõnastusega ja siin ei ole muud tagamõtet,» kommenteeris teadlaste ja juhtkonna vahelisi pingeid botaanikaprofessor Meelis Pärtel.

Segadust tekitasid nimelt novembris saabunud teate lõpus esitatud punktid, mille järgi moodustavad ülikoolid «suuremate teemade teaduslike seisukohtade läbitöötamiseks ja tulemuste ühtlustamiseks uurimisgruppe» ning «määravad oma seisukohtade avalikustamiseks kõneisikud, kes omavad töögruppides läbitöötatud ja arutatud materjali baasil põhjalikku ülevaadet probleemistiku põhjuste ja tagajärgede ahelast».

«Teaduslikku tõde ei saa ju koordineerida ega hääletada, millised teaduspõhised seisukohad nüüd sobivad või ei.» Botaanikaprofessor Meelis Pärtel

Üldsõnalise osa lõpus teatatakse napilt, et puidurafineerimistehast puudutavate uuringute puhul koordineerivad koostööd Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) puidutehnoloogia professor Jaan Kers ning Eesti Maaülikooli (EMÜ) metsakorralduse ja -poliitika professor Henn Korjus. Mitu Tartu Ülikooli töötajat luges sellest välja, et plaanitava tehase kohta võivad avalikult midagi öelda just need isikud.

«Akadeemilised töötajad ei tohiks kunagi kahelda oma vabaduses oma töö tulemusel saadud teaduspõhiseid seisukohti ühiskondlikus debatis esitada, seetõttu tekitaski segadust ülikoolide kokkuleppe punkt, mis näeb ette teadustulemuste ühtlustamist ja seisukohtade koordineerimist,» ütles Postimehele toona Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm. «Kahetsusväärne, et selline mitmetimõistetav sõnum ülikoolide perele üldse saadeti.»

Teadmata funktsiooniga nõukoda

Oleks tegu vaid ühe teatega, võiks seda ehk tõesti pidada vaid kommunikatsiooniveaks, kuid kriitikud juhivad tähelepanu ka sellele eelnenud sõnumitele. Näiteks avaldas tehast rajada sooviv Est-For veebruaris pressiteate, milles ütles, et kolme ülikooli rektorid lõid miljard eurot maksva puidurafineerimistehase teadusuuringute tegemiseks «kõrgetasemelise ja sõltumatu Est-Fori akadeemilise nõukoja».

Erik Puura | FOTO: Sille Annuk.

Millised akadeemilise nõukoja funktsioonid täpsemalt on ning milles rektorite ja tehase projekti seotus nüüd seisnema hakkab, ei olnud veebruarikuisest pressiteatest aga täpselt võimalik välja lugeda. Samuti ei leia kusagilt ühtegi akadeemilise nõukoja loomisega seotud dokumenti. Tartu Ülikooli pressiesindaja soovitas küsimusega pöörduda prorektor Erik Puura poole, kelle sõnul võis veebruaris kokkulepitu olla pigem suusõnaline.

«Novembri lõpus allkirjastatud ühistöö protokoll on esimene kirjalik dokument, millega koostööd plaanitakse. Sellega üritame vältida riiklikult oluliste projektide puhul olukorda, kus ülikoolide tippteadlased konkureerivad mõttetult hangete nimel, kus sageli võidab vähempakkumine. Et sellist olukorda vältida, arutamegi läbi, kes on vastavates küsimustes parimad teadlased,» selgitas Puura.

Tema sõnul on igasugune jutt teadlaste väidetavast suukorvistamisest absurd, kuna needsamad rektorid on osalenud ka Eestis kehtiva teadlaste hea tava koostamises, mille järgi on teadlastel koguni kohustus teaduslikke seisukohti avalikkusega jagada. Kuivõrd hea tava on rektorite leppe suhtes ülimuslik, ei ole Puura hinnangul ka sõnavabaduse pärast vaja muretseda.

Pigem on rektorite kokkuleppe eesmärgiks moodustada olulistes küsimustes ülikoolide ühine seisukoht. Tehase loomise plaanidele teaduspõhise sisendi andmine on tema sõnul igati tervitatav, küll aga ei pruugi hinnangud olla ettevõtjate jaoks positiivsed.

«Leian, et ülikool kui tervik võiks ühiskonna teenäitajana kindlasti oma arvamust avaldada. Hetkel ei ole me ju näiteks ei puidurafineerimisetehase poolt ega vastu, küll aga on hädavajalik luua üldine teaduspõhine pilt. Seejuures osa ülikoolide teadlasi võivad ka omavahel jääda eriarvamustele, see on loomulik. Võimalikud mõjud peaksid olema läbi analüüsitud ja eri stsenaariume käsitletud, uuritud, mis on võimalused ja mis on takistused. Mitte aga olema kohe selgelt poolt või vastu. Kuni meil puudub informatsioon kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste ja vastavalt prognoositud heitmete osas, ei saa näiteks asukoha suhtes midagi veel arutada ega otsustada. Selge aga on see, et Emajõgi on halvas seisus ning arvestades võimalikku mõju ka Peipsi järvele on lisakoormustel väga oluline negatiivne mõju. Sellistes arvamustes on iga teadlase panus tähtis,» ütles Puura.

Kes aga otsustab, millised on need suuremad teemad, mille puhul vajaksid seisukohad kolme ülikooli omavahelist koordineerimist ja tulemuste ühtlustamist?

«Kuna rektorid selle leppe allkirjastasid, siis rektorid ka otsustavad, mis teemad koordineerimist vajaksid,» ütles selle kohta Erik Puura. Ta lisas, et praegu on tõesti juttu vaid puidurafineerimistehasest, kuid tulevikus võib samalaadne lähenemine osutuda vajalikuks ka näiteks plaanide korral võtta kasutusele uusi maapõueressursse.

Koosolek kahtlusi ei hajutanud

Eile õhtul kogunesid Tartu Ülikooli Vanemuise tänava õppehoones rektorite leppe pärast murelikud teadlased, nende seas mitu juhtivat professorit, ja Puura ühisele selgituskoosolekule. Kogunemisel rõhutas Puura korduvalt, et teadlaste õigus mitmesugustel teemadel sõna võtta on püha ning et siselisti teate puhul oli ennekõike tegemist kommunikatsiooniveaga. Koosolekul osales ligi 30 inimest, kellest mitme sõnul kahtlused siiski ei kadunud.

«Mure ikkagi jäi. Dokumendi praeguse sõnastuse juures tundub mulle, et kolme rektori kokkuleppes olevad punktid teadustulemuste ühtlustamise ja koordineerimise ning avalikkusega suhtlemise teatava piiramise kohta on vastuolus hea teadustavaga – ikkagi jääb küsimus, et mida me võime siis oma institutsionaalset seotust mainides öelda. Ja kui hea teadustava on selle leppe suhtes ülimuslik, siis miks seda lepet üldse vaja oli?» jäi zooloogiateadur Virve Sõber nõutuks.

Raivo Mänd | FOTO: Erakogu

Zooloogia osakonna juhataja, professor Raivo Männi sõnul tõusis korduvalt küsimus, kas on üldse võimalik, et nii suur ülikool võiks võtta komplekssetes küsimustes ühiseid kindlaid seisukohti. Kuidas peaks eri teadusdistsipliinide vahel üksmeele leidmine üldse võimalik olema?

«Minu seisukoht on, et ülikool võib küll võtta teaduspoliitilisi arvamusi, aga samas olen veendunud, et ühtset teaduslikku arvamust ei saa olla – see käib kogu teadusliku mõttega vastuoksa,» lisas professor Pärtel. «Teaduslikku tõde ei saa ju koordineerida ega hääletada, millised teaduspõhised seisukohad nüüd sobivad või ei. Kõigele lisaks tuleb teadusele alati kasuks arvamuste mitmekesisus ning kui seda ükskõik mis viisil piirata, siis ei ole see terve universitas’e põhimõttega kooskõlas. Ma ei tea ühtegi demokraatlikus riigis asuvat ülikooli, mis oleks võtnud teadusliku tõe kohta sellise seisukoha. Pigem meenutab see kommunismiaegu, kus mingid teadusharud kuulutati tagurlikuks, teisi aga tuli eelistada. Kahjuks on siin mingi analoog olemas.»

Võrdluse nõukogude ajaga tõi intervjuus ERRile esile ka semiootikaosakonna juhataja, professor Kalevi Kull.

Koosoleku lõpuks tehti konkreetne ettepanek, et rektorid esitaksid akadeemilistele töötajatele täpse selgituse kokkuleppe sisu kohta, et mitmetimõistetavust vähendada ja kahtlustamisõhkkonda hajutada.

«Eks ootame ära rektoraadi selgituse, aga umbusk selles, kas nii suurel ülikoolil tasub ikka ühtset seisukohta kujundada, jääb praegu alles,» ütles Mänd.

Loe ka Tartu Ülikooli teadlaste arvamusartiklit: Murelikult kolme rektori kokkuleppest ning tänase lehe juhtkirja.

Pahandust tekitanud siselisti teade

Kolme ülikooli rektorid ühendavad kompetentsid riiklikult tähtsate küsimuste lahendamiseks

Lisatud 21.11.2017

Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti maaülikooli rektorid sõlmisid kokkuleppe, millega kooskõlastatakse Eestis kavandatavate suurprojektide tegevuspõhimõtted teadusliku kompetentsi toe osutamisel.

Rektor Volli Kalm: „Kolm ülikooli on leppinud kokku, et ühendavad oma mitmekülgsed kompetentsid, et Eestile olulistes ja tihti strateegilise tähtsusega küsimustes saaks tehtud teaduspõhised ja targad otsused. Väga erinevate huvide keskmes olevate suurprojektide puhul on eriti oluline erapooletu ja tõestatavatele faktidele tuginev lähenemisviis. Meil on paljudes valdkondades Eesti parimaid ja rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud eksperdid. Meie soov on selle kompetentsi abil suunata majandust, keskkonda ja ühiskonda tervikuna oluliselt mõjutavate otsuste langetajaid tarkadele ja põhjendatud lahenduste leidmisel. Oluline on tagada ülikoolide kui institutsioonide sõltumatus ja erapooletus, kuid samas teaduslikult tõestatud seisukohtade kaitsjate positsioon ning vältida huvide konflikti sattumist. Täpselt sama oluline on tagada iga üksiku teadlase ja kodaniku õigus oma isiklikule arvamusele ja selle avaldamise õigusele kõigis ette tulevates küsimustes. Lähtugem oma tegevustes hiljuti senatis heaks kiidetud Heast teadustavast ja vältigem ka isikliku arvamuse väljaütlemisel huvide konflikti sattumast. Kokkuleppega ühinenud ülikoolid seisavad teaduslikult tõestatud seiskohtade eest kõigis küsimustes, kus meie kompetentse ja teadmisi on võimalik rakendada ega lähtu erinevate huvigruppide soovidest.“

Pöördumise tekst:

Kokkuleppest tulenevalt lähtuvad ülikoolid ühisest arusaamast, et Eestis toimuvad suured, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised arendusprojektid kasutavad paratamatult olulisel määral Eesti kui väikeriigi ressursse, ent selliste projektideta on raskendatud Eesti majanduslik areng ja ühiskondlik edenemine. Ühtlasi kaasnevad arendusprojektidega paratamatult suured sotsiaalmajanduslikud ja keskkonnamõjud, mis puudutavad kogu ühiskonda ja meie elukeskkonda tervikuna.

Eelnevast tulenevat on ülioluline, et kõik neid suurprojekte puudutavad otsused oleksid tarvilike, erinevaid aspekte tasakaalustatult käsitlevate teaduslike uuringutega piisavalt põhistatud ja nendega arvestavad. Allakirjutanud kinnitavad oma ühist valmisolekut tagada uuringuteks vajalik interdistsiplinaarne ja erialane kompetents. Seejuures saame tugineda senistele asjakohastele uuringutele ning teha vajadusel meie ja välisülikoolide parimat kompetentsi kaasates tarvilikke kõrgetasemelisi lisauuringuid, mis annaksid teadusliku toe ning võimaluse teha Eestile parimaid otsuseid.

Lähtudes olemasoleva parima  kompetentsi ühise kasutamise soovist, üldistest teaduseetika põhimõtetest, erinevate erialaste ja metodoloogiliste lähenemist ühitamise ja koordineerimise vajadusest ning erinevate ülikoolide teadlaste koostöö parendamise soovist, lepivad allakirjutanud kokku järgnevas:

1) ülikoolid lähtuvad oktoobris 2017 vastu võetud ja allkirjastatud HEA TEADUSTAVA kokkuleppes toodud printsiipidest;

2) ülikoolide nimel ja ülikoolide kaubamärke kasutades väljendatakse ainult teaduslikult põhjendatud, tasakaalustatud ja koordineeritud seisukohti;

3) ülikoolid moodustavad suuremate teemade teaduslike seisukohtade läbitöötamiseks ja tulemuste ühtlustamiseks uurimisgruppe;

4) ülikoolid määravad oma seisukohtade avalikustamiseks kõneisikud, kes omavad töögruppides läbitöötatud ja arutatud materjali baasil põhjalikku ülevaadet probleemistiku põhjuste ja tagajärgede ahelast.

Puidurafineerimistehast puudutavate uuringute alase koostöö koordineerimiseks nimetavad ülikoolid koordinaatorid järgnevalt: Tartu ülikool -  arendusprorektor Erik Puura, Tallinna tehnikaülikool - puidutehnoloogia professor Jaan Kers, Eesti maaülikool -  metsakorralduse ja metsapoliitika professor Henn Korjus.

Tagasi üles