Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Läbi aegade suurim leid muudab teadmisi lendavatest saurustest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Setetest leitud 215 lendsauruse muna andsid piisavalt infot, et rekonstrueerida nende loomade eluviis. | FOTO: Chine Nouvelle / Sipa / Scanpix

Hiinast leitud pterosauruste jäänused räägivad palju uut esimeste lennuvõimeliste selgroogsete eluviisi ja arengu kohta.

«See on üks erakordsemaid fossiilileide, mida näinud olen,» kommenteeris Leicesteri ülikooli paleontoloog David Unwin Science’ile ajakirjas ilmunud uuringut, milles kirjeldatakse Loode-Hiinas maapõuest välja tulnud suurt kogust pterosauruste jäänuseid.

Nimelt kirjeldavad hiina teadlased Wang Xiaolin ja Jiang Shunxing reedel ilmunud Science’is ligi 120 miljoni aasta vanust ja vaid kolmeruutmeetrist settekamakat, mis sisaldab aga üle 200 pterosauruse ehk tiibadega lennuvõimelise dinosauruse muna. Fossiiliderohke leiukoht on juba praegu suusõnal ümber ristitud Pterosauruste pargiks.

Kiskjaliku eluviisiga pterosaurused munesid pehmetesse setetesse, kus nad ka koorusid. | FOTO: Chine Nouvelle / Sipa / Scanpix

Avastus on eriti oluline, sest 225–66 miljonit aastat tagasi elanud pterosaurused on üks vahelüli ürgsete roomajate ja nüüdisaegsete lindude vahel. Varem oli nende paljunemisviisist teada väga vähe.

Leitud munadest 16 olid jõudnud arengus juba nii kaugele, et nende seest suudeti tuvastada fossiilistunud luualgeid. Arvutitomograaf-uuringu tulemused näitavad, et tegemist pidi olema peamiselt kala- ja loomtoidulise lendsaurusega liigist Hamipterus tianshanensis.

Enne seda avastust oli lendsauruse mune leitud vaid mõnes kohas Argentinas ja Hiinas ning igas leiukohas oli omakorda vaid mõni üksik muna. Seetõttu arvavad teadlased, et tihedalt koos paiknevate fossiilide seletamiseks sobib mingit laadi looduskatastroof, millega kaasnenud tulvaveed uhtusid sajad pterosaurused koos munadega ühte kohta kokku ning katsid need setetega. Õhupuudus takistas lagunemist ja lõi tingimused fossiliseerumiseks.

Huvitaval kombel leiti mune neljast settekihist, mis näib viitavat võimalusele, et mune ja loomajäänuseid kuhjanud tugevaid torme ja üleujutusi pidi olema vähemalt neli.

Kõik see pidi olema toimunud just niimoodi, sest erinevalt nüüdislindudest olid pterosauruste munad pehme koorega, nagu paljudel praegustel roomajatel.

Leiu erakordsest rikkalikkusest ehk olulisemgi on aga avastuse teaduslik väärtus – hüppeliselt kasvanud ja hästi säilinud uurimismaterjali kogus võimaldab teha senisest palju rohkem ja täpsemaid järeldusi loomade kohta, keda peetakse peale muu nüüdisaegsete lindude otsesteks esivanemateks.

Luutükke sisaldanud munad olid kõik eri arengutasemel – mõnel olid olemas täielikult välja arenenud reieluud, kuid selliste loodete tiivad olid palju madalamal arengutasemel. Teadlasete hinnangul näitab see, et vastsündinud pterosaurus pidi olema lennuvõimetu ja vajama seetõttu vanemlikku hoolt.

Noorloomade eest hoolitsemiseks ning maha maetud munade kaitsmiseks moodustasid täiskasvanud saurused aga suuri kolooniaid. Kuna leiud pärinevad neljast settekihist, oletavad teadlased, et tegemist pidi olema küllaltki paiksete loomadega, kes jäid oma elupaika ka pärast kolooniat laastanud üleujutust.

Vanemliku hoole vajadus on aga otseselt vastuolus varasemate uuringutega, mille kohaselt pidid lendsisalikud sündima juba lennuvõimelisena. Pterosauruse pojad oskasid tõenäoselt küll kõndida, kuid lennuvõime arenes siiski välja alles pärast koorumist, väidavad Xiaolin ja Shunxing.

Uuringu autorid Xiaolin Wang ja Alexander Kellner välitöödel. | FOTO: Reuters/ SCANPIX

Paljud teised autorid ei ole sellise järeldusega lõpuni nõus. Näiteks vahendas New Scientist Berkeley California ülikooli teadlase Kevin Padiani tähelepanekut, et ka paljude nüüdisaegsete lindude tiivaluud ei ole koorumise ajaks lõplikult välja arenenud, kuid see ei takista neid lendamast. Samuti ei ole ammendavalt tõestatud uuritud embrüote vanus, mistõttu on täiesti võimalik, et koorumise hetkeks oleksid tiivaluud siiski välja arenenud.

Uuringu kaasautor, Rio de Janero föderaalülikooli teadlane Alexander Kellner tõi aga välja, et lennuvõimetuna koorumise teooriat toetab uuritud fossiilide rinnalihaste madal arengutase. Nende lihasteta oleks õhku tõusmine aga äärmiselt ebatõenäoline. Ei ole ka välistatud, et lennuvõimetult koorumine oli omane vaid H. tianshanensis’ele ning ülejäänud lendsaurused suutsid siiski õhku tõusta juba peagi pärast koorumist.

Nagu paljude paleontoloogiliste uuringutega, tuleb ka siin olla järelduste tegemisel ettevaatlik. Samas on tegemist alles värske avastusega, mille ammendavaks läbiuurimiseks kulub veel aastaid.

Tagasi üles