Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 2.12: Fidel Castro sai Kuuba presidendiks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kuuba revolutsiooniliider Fidel Castro. | FOTO: akg-images/Scanpix

1976 – Fidel Castro sai Kuuba presidendiks.

Fidel Castro juhtis Kuuba riiki peaaegu 50 aastat, kuni tema vend Raul Castro juhtimise 2008. aastal üle võttis.

Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse, mis põhines suhkru, tubaka ja nikli tootmisel. 1960 riigistas ta rikaste kuubalaste, ameeriklaste ja teiste välismaalaste vara, mis tõi kaasa majandusembargo ja USA katsed Kuuba valitsusel jalad alt lüüa.

See vaen kulmineerus Kuuba raketikriisiga 1962. Arenguabi pakkus NSV Liit, kes vahetas USA välja Kuuba tähtsaima kaubanduspartnerina.

Ta täiustas rahvastiku enamuse haridusvõimalusi, elamistingimusi ja tervishoidu, kuid minetas keskklassipoolehoiu, kellest sajad tuhanded pagesid riigist. Pärast 1990. aastat jätsid Ida-Euroopa sündmused ja NSV Liidu lagunemise Castro üha suuremasse isolatsiooni ja 1993. aastaks oli USA embargo tõsiselt nõrgendanud riigi majandust, õhutades üha suuremat hulka kuubalasi riigist lahkuma.

Fidel Castro tervis halvenes 2006. aasta suvel, seetõttu määrati ajutiselt Kuubat juhtima tema noorem vend Raúl. 18. veebruaril 2008 teatas Fidel Castro Kuuba Kommunistliku Partei häälekandjale Granma saadetud avalikus pöördumises, et ei naase presidendi ja armee ülemjuhataja ametisse. Uueks presidendiks valis Riiginõukogu Fidel Castro noorema venna Raúl Castro.

2. detsembri sündmused Eestis:

1869 – esimene vedur sõidab Tallinna sadamast Balti jaamani.

1889 – Tartu ülikooli põhikirja muutmisega likvideeriti ülikooli autonoomia ja privileegid, mitmete kõrgete ametikohtade (rektori, prorektori jt) valitavus asendati nende määramisega, üliõpilastele tehti kohustuslikuks kanda riietusvormi.

1900 – Tartus toimus Aleksander Lätte sümofooniaorkestri esimene kontsert.

1903 – Tartus hakkas Peeter Speegi toimetusel ilmuma sotsiaaldemokraatlik ajaleht Uudised.

1928 – Tallinnas avati Balti rügemendi mälestussammas.

1930 – Tallinna linnavalitsus kiitis põhimõtteliselt heaks kava ehitada Tallinna krematoorium.

1934 – Johan Kõpp valiti ühehäälselt Tartu Ülikooli koguduse õpetajaks.

1935 – Rumeenia saadik Gheorghe Davidescu esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.

Ja maailmas:

1409 – avati Leipzigi Ülikool.

1804 – Notre Dame'i katedraalis krooniti Napoleon I Prantsusmaa keisriks.

1805 – Austerlitzi lahingus purustasid Napoleon I väed Vene-Austria koalitsiooni väed.

1848 – Franz Joseph I sai Austria keisriks.

1851 – Prantsuse II Vabariigi president Charles-Louis-Napoléon Bonaparte teostas riigipöörde.

1852 – Prantsusmaa keisriks sai Napoleon III.

1901 – American Safety Razor Company (hilisem The Gillette Company) esitles žiletti. Tootmine algas 1903. aastal, mil müüdi 51 pardlit ja 168 žiletitera.

1915 – Albert Einstein avaldas üldrelatiivsusteooria.

1920 – Aleksandroopoli rahuga lõppes Türgi-Armeenia sõda.

1939 – Eesti saadik Aleksander Warma esitas oma volitused Soome presidendile Kyösti Kalliole.

1939 – Avati LaGuardia lennujaam.

1971 – moodustati Araabia Ühendemiraadid.

1975 – Laose kodusõda: kukutati monarhia ja kuulutati välja Laose Rahvademokraatlik Vabariik.

1976 – Kuuba presidendiks sai Fidel Castro.

1988 – Benazir Bhuttost sai Pakistani peaminister. Ta oli esimene naisriigijuht islamimaailmas.

1991 – Esimestena tunnistasid Ukraina iseseisvust Kanada ja Poola.

1993 – Medellínis lasti haarangu käigus maha Colombia narkoparun Pablo Escobar.

Tagasi üles