Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Luuanalüüs: eelajalooliste naiste käed olid tugevamad kui tänapäeva naissõudjatel

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Naissõudjad. | FOTO: CARLOS BARRIA/REUTERS/Scanpix

Kesk-Euroopa naistel olid muinasajal tänu talutöödele ja eriti just vilja jahvatamisele väga tugevad käed  – isegi tugevamad kui tänapäeva naissõudjatel, teatasid Cambridge’i teadlased oma teadusuuringus.

aTeadustöö juhtivautori doktor Alison MacIntoshi sõnul on tegemist esimese tänapäevaste ja muinasaegsete naiste luude uuringuga. Parema võrdluse saamiseks olid nüüdisaegsete naiste valimis nii jooksjad, sõudjad, jalgpallurid kui ka pigem istuva eluviisiga indiviidid. Uuritud sõudjad teevad seejuures nädalas sõudetrenni rohkem kui 100 kilomeetrit, vahendab BBC News.

Tänapäeva naiste luid võrreldi nooremast kiviajast kuni keskajani ulatuvast perioodist pärit arheoloogiliste leidudega. Tuli välja, et nooremast kiviajast (umbes 7000 aastat tagasi) pärinevad jalaluud olid võrreldes tänapäeva naiste luudega sarnase tugevusega. Nende käeluud olid võrreldes tänapäeva sõudjatega aga 11-16 protsenti tugevamad ja võrreldes mittesportlastega umbes 30 protsenti tugevamad. Ka kiviajale järgnenud pronksiajast pärit käeluud olid võrreldes nüüdisaegsete naistega tugevamad.

Teadlased usuvad, et eelajaloolisel ajal elanud naiste käeluud olid niivõrd tugevad tänu igapäevasele vilja jahvatamisele. Enne adra leiutamist tuli viljapõldu ka käsitsi künda, rääkimata teistest füüsilistest töödest nagu külvamine, koristamine jne, mis tugevdasid skeletti.

Uuringutulemused näitasid, et aastasadade ja –tuhandete jooksul on naiste käeluud nõrgenenud. Keskajal elanud naiste käeluud olid tugevuse poolest juba üsna sarnased tänapäeva naiste kätega. Ilmselt on see tingitud tehnoloogia arenemisest – käsitsi tehtava töö hulk on aja jooksul järjest vähemaks jäänud.

Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.

Tagasi üles