Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Täna ajaloos 30.11: Eesti pinnal leidis aset suurim lahing Rootsi ajaloos

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Gustav Cederströmi maal «Rootslaste võit Narva all». | FOTO: Gustaf Cederström

1700 – Narva lahingus purustas Rootsi sõjavägi Karl XII juhtimisel vene väed.

Rootsi vägedes võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv oli eri andmetel 29 kuni 37 000. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Kogu Vene vägi ei osalenud lahingus. Rootslasi langes 667, Vene vägede kaotused ulatusid tuhandetesse. Seetõttu peetakse Narva lahingut ka üheks olulisemaks lahinguks Rootsi ajaloos.

Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Rootsi vägedes osales palju prantsuse ohvitsere. Vene vägede poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning Venemaa tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov.

Pärast võidukat lahingut rootsi väed Venemaale edasi ei tunginud, vaid võtsid enda kontrolli alla, vaid tõrjusid Liivimaalt välja Poola kuninga väed. Tsaar Peeter Esimene võttis aga juba neli aastat hiljem Narva tagasi.

30. novembri sündmused Eestis:

1700 – Narva lahingus purustas Rootsi sõjavägi Karl XII juhtimisel vene väed.

1880 – endise 4-klassilise kreiskooli alusel loodi Tartu Reaalkool.

1883 – sündis luuletaja Gustav Suits.

1918 – Eesti rahaühikuks sai Eesti mark, mis võrdus 100 penniga. Paralleelselt jäid käibima ka mitmed muud rahaühikud, nt tsaarirubla, duumarubla.

1919 – Tallinnas toimus Eesti I spordikongress.

1920 – sündis näitleja ja lavastaja Voldermar Panso

1922 – pärast pikemaid vaidlusi andsid soomlased eestlastele jäämurdja «Väinämöinen» (hilisema nimega «Suur Tõll»).

1934 – Tallinna-Haapsalu Rahukogus lõppes illegaalse organisatsiooni «Baltische National-Sozialistische Bewegung in Estland» liikmete protsess.

1935 – ajalehes Uudisleht avaldati Eesti aasta parimad sportlased: parimaks valiti kergejõustiklane Arnold Viiding.

1937 – toimusid Kaubandus-Tööstuskoja valimised.

1937 – teedeminister Nikolai Viitak avas Tallinna linnavalitsuse esimese omnibussiliini kesklinnast Koplisse.

1939 – Vabariigi Valitsus lubas Türi ja Kunda linnavolikogul astuda tegevusse arvates 1. detsembrist.

Ja maailmas:

1667 – sündis iiri-inglise kirjanik Jonathan Swift.

1786 – Toscana suurhertsog, hilisem Saksa-Rooma keiser Leopold II tühistas uusaegsetest riikidest Toscanas esimesena surmanuhtluse.

1835 – sündis ameerika kirjanik Mark Twain.

1853 – toimus Sinopi lahing Krimmi sõjas.

1872 – peeti esimene rahvusvaheline kohtumine jalgpallis. Inglismaa ja Šotimaa Glasgow's toimunud kohtumine lõppes tulemusega 0:0.

1874 – sündis Suurbritannia poliitik Winston Churchill

1886 – Pariisi Folies Bergère'is etendus esimene revüü.

1900 – suri iiri kirjanik Oscar Wilde

1936 – põles maha Londoni 1851. aasta maailmanäituseks ehitatud Kristallpalee.

1939 – Punaarmee väeosad ületasid Soome piiri, algas Talvesõda.

Tagasi üles