Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vaata, millised on 2017. aasta parimate pilvepiltide konkursi võidutööd

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Margus Vilisoo

Juulis ajakirja Horisont, ilmaportaali ilm.ee, ilmablogi «Ilm ja inimesed» ning Riigi Ilmateenistuse väljakuulutatud suur pilvefotojaht «Pilvepiir 2017» osutus tänavugi populaarseks ettevõtmiseks.

Konkursile esitati üle Eesti ligi 600 fotot. Parimad pilvekütid kuulutatakse välja täna (27. novembril) kell 16 Tallinna teletornis algaval võistluse pidulikul lõpetamisel.

FOTO: Viiu Härm-Rummo

Üldvõitja, 1. koht. Helgiheitja (16.07.2017, Hiiumaal Soeras). Viiu Härm-Rummo.

Erakordselt selgelt eristatav, pika sirge ja laia vormiga madalrõhkkonna serv. Aastas tavaliselt vaid loetud kordadel nähtav pilvediagonaal, mida pildistati sel päeval mitme tunni jooksul üle Eesti väga palju. Näha on ka joonpilve varju.

FOTO: Päivi Palts

2. koht. Mammad Viimsi kohal (5.07.2017). Päivi Palts.

Mamma on mulli- või udarakujuline pilvesopistus. Sagedamini esineb neid rünksajupilvede alasi all, nagu ka sellel pildil. Sellist pilve nimetatakse mullilisteks ehk sopilisteks rünksajupilvedeks (Cumulonimbus mamma).

FOTO: Kaja Överus

3. koht. Copy paste (9.07.2017). Kaja Överus.

Tabamus rünkpilvede paraadist näitab, et kleepimise ja lõikamisega võib vahel ka vigu tekkida. Näha on nii lamedad (Cumulus humilis), keskmiselt arenenud (Cumulus mediocris) kui ka võimsad rünkpilved (Cumulus congestus). Just viimastele on viidatud pildi nimes.

FOTO: Ott Tuulberg

Publiku esimene lemmikpilt. Dünaamilised kiudpilved (Ühendkuningriigid, Ipswich, Suffolk, 30.09.2017). Ott Tuulberg.

Fotol on erineva dünaamikaga kiudpilved – esile tulevad kassiküüned ehk üleskäändunud otstega suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus). Sellised pilved viitavad peaaegu alati ilma halvenemisele (pilvisuse tihenemisele, tuule tugevnemisele ja sademetele 6–12 tunni jooksul).

FOTO: Merike Valdlo

Publiku teine lemmikpilt. Küütlemine (irisatsioon), joon- ja läätspilved (Männiku, 8.04.2017). Merike Valdlo.

Väga mitmekesine pilvestik: on kiudrünk-, kõrgrünk- ja joonpilvi ning silma paistab ka vikerkaarevärviline küütlemine.

FOTO: Viiu Härm-Rummo

Ajakirja Eesti Loodus auhind. Pilvelinnud ja väike ebapäike (Hiiumaa, Ristna, 13.05.2017). Viiu Härm-Rummo.

Näha on erineva kujuga kiudpilvemoodustisi, üks neist meenutab koguni midagi linnulaadset. Sellist tajupsühholoogilist fenomeni, inimaju kalduvust tõlgendada ümbritsevas loodus- või tehiskeskkonnas esinevaid juhuslikke kujundeid talle tuttavate tähenduslike mustrite, seoste ja kujunditena, nimetatakse pareidooliaks.

FOTO: Margus Vilisoo

Ajakirja Eesti Mets auhind. Pintslitõmbed (Põhja-Eesti, 27.04.2017). Margus Vilisoo.

Rünksajukogumi taustal on ebatavaliselt hästi näha sajujooned. Sajujoonte kõverus näitab efektselt tuulenihke olemasolu.

FOTO: Eve Kõrts

Fotograafia arendus- ja koolituskeskuse auhind. Õhtused pilved (Kesk-Eesti, 2.08.2017). Eve Kõrts.

Foto vasakus servas on näha kõrgrünkpilvi, mis moodustavad justkui taevaparketi. Paremal on näha õhtupäikeses rünkpilvedest arenevaid kihtrünkpilvi.

FOTO: Ain Vindi

Keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistuse auhind. KelvinHelmholtzi lained kiudpilvel (Võrumaa, 4.06.2017). Ain Vindi.

Kelvin-Helmholtzi lained kiudpilvel (Cirrus fluctus). Fluctus on maailma meteoroloogiaorganisatsiooni äsjailmunud veebipilveatlase uus pilvenimetus – tavaliselt lühikese elueaga lainekujundus. Lained on pildil hästi välja arenenud. Sellise pilve kujunemiseks peab olema kaks õhukihti, mille tihedus ja liikumise kiirus on tuulenihke tekkeks piisavalt erinevad. Õhukihtide liikumissuunad tavaliselt ei ühti ning sel juhul võivadki piirpinnal areneda pilvelained.

Tagasi üles