Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti naisteadlane vallutab kosmost

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jelena Gorbatšova | FOTO: Sven Kiloman

Noor Eesti teadlane Jelena Gorbatšova reisis septembris USAsse, et õppida seal aasta jagu ühelt maailma parimalt mikroanalüsaatorite valdkonna spetsialistilt Peter Williselt. Willise tööks on viia mikroanalüsaatorid kosmosesse.

Bakalaureuse- ja magistrikraadi omandas Jelena Tallinna Tehnikaülikoolis toiduainetehnoloogia erialal. Tööd alustades hakkasid teda järjest enam huvitama analüüsid. «Toitu on palju, need on erinevad ja mind hakkas huvitama, mis nende toitude ja toitainete sees siis ikkagi tegelikult on. See on maailm, mida saab väga erinevatel viisidel uurida ja nii sattusingi seda uurima doktorantuuris.»

Õpingute ajal toetas ja suunas Jelenat väga palju Tallinna Tehnikaülikooli analüütilise keemia professor Mihkel Kaljurand. Tema oli ka see, kes pakkus Jelenale uurimiseks valdkonda, mida väidetavalt maailmas on väga vähe uuritu, konkreetselt mikrofluidika ühendamist analüütilisete lahutusmeetoditega ei uurinud tol hetkel mitte keegi. Viimase paari-kolme aasta jooksul on uurimused selles valdkonnas suurenenud.

«Mikrofluidika tähendab, et tegeletakse vedelikega mikro- või nanotasandil ehk need vedelike kogused, mida uuritakse on väga-väga väikesed. See on väga põnev maailm, sest me ei saa nende vedelikega ainult manipuleerida, vaid suudame neid ka analüüsida.» Tänaseks on Jelena loodusteaduste doktor ja tegeleb oma teadustöös mikrofluidika ja mikroanalüsaatoritega.

Praktiline kasutusvaldkond

TTÜ teadlaste töögrupp, kuhu lisaks Kaljurannale ja Gorbatšovale kuulusid analüütilise keemia õppetooli dotsent Maria Kuhtinskaja ja vanemteadur Merike Vaher mõtlesid välja maailmas ainulaadse mikrotilkade tekitamise tehnoloogia, mis sobib kaasakantavate automaatsete analüüsiseadmete jaoks erinevates valdkondades alates sisejulgeolekust kuni keskkonnaseire ja kosmoseuuringuteni. Leiutise registreeris patendiamet kasuliku mudelina. Olles avaldanud oma uurimusest artikli maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Analytical Chemistry hakkas Jelena uurima, kuidas saaks seda tehnoloogiat arendada nii, et seda saaks kasutada võimalikult erinevates valdkondades. Selgus, et olemasolevad seadmed/instrumendid olid liiga suured, mistõttu oli vaja need ümber ehitada.

«Eelmainitud kasulikust mudelist said alguse erinevad projektid, näiteks koostöö Politseiametiga. Ehitasime oma instrumenti ümber nii, et politsei saaks seda kasutada narkootiliste ainete analüsaatorina. See tähendab, et narkojoobe tuvastamine võtab aega mõned minutid.» Politsei kasutas Jelena leiutist näiteks Weekend festivalil.

Teadustöö või äriprojekt?

Jelena hakkas uurima võimalusi oma teadustöö rahastamiseks. Kui mõne lihtsama prototüübi loomiseks võib startup vajada mõne tuhande euro suurust rahasüsti, siis teadustööd on enamasti kordades kulukamad. «Nii tegin taotluse prototüüpide rahastule Prototron. See oli üldse minu esimene kogemus tööstusega. Teadlastel ei ole kuigi palju kogemusi, kuidas pakkuda oma ideid tööstusele või kuidas oma teadustööd ja leiutisi investoritele eduka äriprojektina maha müüa. Mitu korda saadeti minu taotlused tagasi, esimestel kordadel sain väga kõva kriitikat. See oli väga hea õpikoht ja ma ei andnud alla.»

2015. aasta Prototroni suvises, vaid TTÜ teadlastele loodud voorus jõudis Jelena oma eesmärgini ja sai oma ideele – narkootiliste ainete analüsaatorile – 22 000 euro suuruse toetuse. «Kui olime juba esmase rahastuse Prototronilt saanud, hakkas meie idee ka investoreid väga huvitama. Näiteks on TTÜ Mektorys kosmoseuuringute programm, millega liitusime ja kus saime oma ideed edasi arendada. Selgus, et kosmosevaldkonnas on huvi minu töö vastu väga suur ja selle tulemusena tuli professor Kaljurand minu juurde ja küsis, mis ma NASAst arvan. Peale pikka vaikust suutsin ennast koguda ja vastata, et see on ju super.»

Kaljurand tutvustas Jelenale fondi Fulbright, kellega Mektory USA saatkonna kaudu koostööd teeb. «Nii nagu varem Prototronile, esitasin Fulbrighti programmi taotluse, sain raha ja nüüd lähen akadeemiliseks aastaks Ameerikasse Californiasse, kus Los Angelese äärelinnas tegutsevas laboris töötab suurepärane teadur Peter Willis, kes tegeleb sama asjaga nagu mina – mikroanalüsaatoritega, ainult selle vahega, et tema tööks on viia need kosmosesse. Nüüd lähen sinna õppima, kuidas saaks seda tehnoloogiat edasi arendada ja ka Eestisse tagasi tuua.»

Tagasi üles