Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Avastus: võõrkeeltes suhtlemine aitab vältida umbluu õnge langemist

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pilt on illustreeriv. | FOTO: Caro / Frank Sorge/Caro / Frank Sorge / Scanpix

Emakeeles mõeldes toimib meie intuitsioon paremini, kuid sellega langeb ka võimekus tabada ebausul põhinevaid väiteid, teatasid itaala teadlased.

Me oleme vast kõik kogenud võõrkeeles suheldes kerget ebamugavust. Kindlasti on paljud täheldanud sedagi, kuidas võõrkeeles on vandumine või ropendamine kergem üle keelte lipsama või kuidas me võime kauemaks ebamugavatel teemadel peatuda. Kõik need nähtused on varem ka teaduskirjanduses kirjeldatud.

Ajakirjas The Quarterly Journal of Experimental Psychology avaldatud uurimuses näitavad itaalia teadlased aga sootuks uut avastust – võõrkeeles mõtlemine paneb meid olukorda, kus saame vähem kasutada intuitsiooni ja peame seetõttu ka kriitilisemalt mõtlema.

Hüpoteesi kontrollimiseks kogusid Trento Ülikooli psühholoog Constantinos Hadjichristidis ja kolleegid kokku 400 sakslast, kes valdasid lisaks oma emakeelele ladusalt ka inglise keelt. Katse käigus jagati osalejatele mõnda tähtsat sündmust nagu eksamit või tööintevjuud ning selle päeva kirjeldavad stsenaariumid mõlemas keeles. Lisaks päeva põhisündmusele oli aga kirjeldatud ka argisündmustest eristuv tavaline kõrvalekalle nagu kraanikausi ummistuse avastamine või ebausuga seostatav sündmus nagu peegli purunemine või langeva tähe nägemine.

Pärast teksti lugemist küsiti katses osalejatelt, kuidas nad kirjeldatud kõrvalisi sündmusi hindasid. Tuli välja, et sündmuste puhul, mis ei puutunud ebauskudesse, ei olnud vahet, kummas keeles teksti loeti. Nende stsenaariumite puhul aga, kus oli kirjeldatud peegli purunemist või muud ebausuga seonduvat, kirjeldasid emakeelse teksti lugejad halvade või heade ennete mõju palju rohkem kui võõrkeelt lugenud.

Teadlased oletavad, et fenomen peab olema seotud ebauskude varase juurdumisega. Näiteks võib emakeelne fraas «peeglikillud» olla juba väga noorelt omastatud ja loob ajus tähendusi seetõttu palju kiiremini. Võõrkeelse teksti puhul eelneb tähenduste konstrueerimisele aga võõrkeele «lahti muukimine», mis eeldab ka põhjalikumat läbi mõtlemist. Seetõttu ei teki ka assotsiatsioonid nii kergesti.

Uuring ilmus ajakirjas The Quarterly Journal of Experimental Psychology.

Tagasi üles