Arheoloogid leidsid maailma vanimaid tõendeid veini valmistamise kohta

Eva-Lotta Kivi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viinamarjad.
Viinamarjad. Foto: JUSTIN SULLIVAN/AFP/Scanpix

Gruusias toimunud väljakaevamiste käigus leiti vanimaid teadaolevaid tõendeid viinamarjaveini valmistamise kohta. Arheoloogide sõnul pärinevad leiud 8000 aasta tagusest ajast. 

Varem olid vanimad keemilised tõendid veini valmistamise kohta 7400-7000 aasta vanused ning need pärinesid Iraani aladelt Z̄āgrose mägedest, kirjutab The Guardian. Teadlaste sõnul kinnitavad hiljutised leiud aga seda, et veinikultuur sai alguse mitu sada aastat varem Lõuna-Kaukaasias, tänapäeva Gruusia aladel, teatavad Kanada, Gruusia ja USA teadlased.

Väljakaevamiste käigus, milles osalesid Toronto ülikooli- ning Gruusia riikliku muuseumi arheoloogid, keskenduti kahele neoliitikumi aegsele asulakohale – Gadachrili Goralele ja Shulaveris Gorale. Mõlemad paigad asuvad Gruusia pealinnast Thbilisist umbes 50 kilomeetri kaugusel.

USA Pennsylvania Ülikooli teadlased analüüsisid väljakaevamiste käigus leitud savist anumate kilde ning leidsid neilt keemiliste ühendite jälgi. Viimaseid leiab koos vaid veinist. Veinijääkidega anumad pärinevad arheoloogide sõnul umbes 8000 aasta tagusest ajast.

Uuringu autorite sõnul on leitud Hiinast Jiahu piirkonnast samuti tõendeid veinilaadse joogi kohta ning need on võrreldes Gruusia leidudega mitu tuhat aastat vanemad. Hiinas valmistatud alkohoolne jook sisaldas lisaks viinamarjadele aga veel viirpuumarju, riisiõlut ja mõdu.

Teadusuuringu tulemused ilmusid sel nädalal ajakirjas Proceeding of the National Academy of Sciences(PNAS).

Üks väljakaevamispaigast leitud veinianumatest.
Üks väljakaevamispaigast leitud veinianumatest. Foto: HANDOUT/REUTERS
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles