Teadlased leidsid Antarktikast hiiglasliku jääd altpoolt sulatava vulkaanilise nähtuse

UNSPECIFIED, ANTARCTICA - NOVEMBER 03 Sea ice is viewed aboard NASA's research aircraft in the Antarctic Peninsula region, on November 3, 2017, above Antarctica. NASA's Operation IceBridge has been studying how polar ice has evolved over the past nine years and is currently flying a set of nine-hour research flights over West Antarctica to monitor ice loss aboard a retrofitted 1966 Lockheed P-3 aircraft. According to NASA, the current mission targets 'sea ice in the Bellingshausen and Weddell seas and glaciers in the Antarctic Peninsula and along the English and Bryan Coasts.' Researchers have used the IceBridge data to observe that the West Antarctic Ice Sheet may be in a state of irreversible decline directly contributing to rising sea levels. The National Climate Assessment, a study produced every 4 years by scientists from 13 federal agencies of the U.S. government, released a stark report November 2 stating that global temperature rise over the past 115 years has been primarily caused by 'human activities, especially emissions of greenhouse gases'. Mario Tama/Getty Images/AFP == FOR NEWSPAPERS, INTERNET, TELCOS & TELEVISION USE ONLY == Foto: MARIO TAMA/AFP

NASA teadlased usuvad, et on leidnud seletuse lõunapooluse jää seni mõistatuslikuna näinud sulamisele, kirjutab Independent.

Antarktika jää all käivad protsessid, mis toovad endaga kaasa jääkihi sulamist. Ligi 30 aastat tagasi pakkus grupp Denveri Colorado Ülikooli teadlasi, et sulamise taga võib olla Antarktika Marie Byrdi maa all asuv vahevöö pluum – hiiglaslik geoloogiline struktuur, milles vahevöö tahke ja kuum materjal ülespoole pressib.

Samalaadsed pluumid on ka mitmete kuulsate mandrilaama äärealadest eemal asuvate vulkaaniliste piirkondade nagu Hawaii ja Yellowstone’i põhjuseks. Erinähtus on veel Island, mis asub küll laamade eraldumise alal, kuid samal ajal mõjutab selle geoloogilist aktiivsust ka vahevöö pluum.

Antarktika pluumi idee oli tollal aga raskestiusutav – piirkond on lõppude lõpuks paksu jääkihiga kaetud ning mitmed teadlased pidasid seda hüpoteesi alguses vähetõenäoseks.

«Ma ei saanud aru, kuidas selline soojushulk ja paks jääkiht omavahel kokku sobida võiksid,» ütles uuringus osalenud NASA Jet Propulsion Laboratory teadlane Helene Seroussi.

Vahepeal on aga 30 aastat mööda läinud ja värskes uuringus näitavadki Seroussi ja kolleegid, et hüpotees Antarktika-alusest pluumist peab tõenäoselt paika. Selle uurimiseks arendasid teadlased välja matemaatilise mudeli, millega üritati leida vastuseid Marie Byrdi maa ebatavalisele maastikule, mida iseloomustavad vulkaanilised kuplid ja jääalused jõed ning järved.

Mudeli realitslikkuse tagamiseks kõrvutati selle abil väljatöötatud konstruktsioonid NASA kaugseire-missioonide andmetega. Tulemused näitasid, et jää all peab tõepoolest olema suur – Yellowstone’i «supervulkaanist» vaid poole väiksem – pluum. Tõenäoselt arenes see välja vahemikus 50 kuni 110 miljonit aastat tagasi, ehk siis kümneid miljoneid aastaid pärast jääkihi teket.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Geophysial Research: Solid Earth.