Cassini leidis Saturni atmosfäärist saladuslikud osakesed

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saturni rõngad
Saturni rõngad Foto: NASA/Sipa USA/Scanpix

Lõppenud NASA Cassini missiooni andmed viitavad, et tegemist võib olla planeedi rõngastelt pärit tolmuga, kirjutab Nature.

NASA Cassini-missiooni lõpust ja kosmosealuse ärapõlemisest on möödas veidi enam kui kuu, kuid kuulsa kosmoseaparaadi kogutud andmed toovad jätkuvalt uusi teadmisi. Nüüd näitavad uued analüüsid, et Saturni kuulsad rõngad võivad n-ö raputada maha endas sisalduvaid tolmuosakesi, puistates need hoopis planeedi atmosfääri ülaosadesse, tekitades sinna keemilise koostise anomaaliaid.

Ebakorrapärasused tuvastasid Cassini spektromeetrid ühel tema lõpusööstul läbi Saturni ja selle rõngaste vahele jääva tühimiku.

Sellise vaatluse peamiseks eesmärgiks oli teadlaste jaoks planeedi atmosfäärist veemolekulide otsimine. Nimelt olid varasemad missioonid näidanud, et atmosfääri ülaosas leidub laetud osakesi palju vähem kui oodatud. Seetõttu oletati, et rõngastelt pudenevad veeosakesed eemaldavad atmosfäärist ka laetud osakesed. Cassini andiski teadlastele esmakordse võimaluse hüpoteesi vaatlustega kontrollida.

Andmetest tuli aga välja vee olemasolust veelgi ootamatum tulemus – atmosfääri ülaosast leiti terve posu ühendeid, mille kontsentratsioonid olid aga kõige kõrgemad planeedi ekvaatori lähistel. Teadlaste sõnul viitab see võimalusele, et materjal peab pärinema Saturni rõngastelt.

Mida sügavamale planeedi atmosfääri Cassini vaatas, seda veidramaks mõõtmistulemused ka muutusid. Kõige lähemal möödalennul leidis ta suure koguse erinevaid raskeid molekule. Kuigi kõik neist ei ole veel tuvastatud, on selge, et seal leidub palju enam kui vaid vett.

Erinevate mudelite analüüsimisel jõudsid uuringut juhtinud planeediteadlane Mark Perry ja kolleegid järeldusele, et veidrad ühendid peavad olema jõudnud planeedi atmosfääri vaid mõne nanomeetri paksuste tolmuosakestena. Kuidas rõngaste ja atmosfääri vaheline ainevahetus toimub, ei ole seniajani teada.

«Meil on veel palju tööd teha – ükski mudel ei ennustanud seda ette,» ütles Perry.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles