Putukate kadumise põhjus ei ole teada, kuid populatsioonide vähenemine on samasugune kõigil Saksamaa looduskaitsealadel, kirjutab teadusajakiri Science.
Uuring: Saksamaal on 27 aastaga kadunud üle 75 protsendi putukatest
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
19. oktoober 2017, 10:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Putukate kadumist pärast on Saksamaa loodusteadlased hakanud nimetama «esiklaasi efektiks». Nimelt jõuab liigirikkuse kollaps inimestele kõige rohkem kohal, kui soojal suvepäeval Autobahne mööda sõites esiklaas puhtaks jääb – klaasi surnud putukatest puhtaks pesemist tuleb tänapäeval ette kordades vähem kui kolm aastakümmet tagasi.
Nüüd on grupp Krefeldi entümoloogiaühingu teadlasi avaldanud oma 27 aastat kestnud putukaseire andmed putukate klassi kuuluvatest liikidest kimalastest sirelaste ja metsmesilasteni. Viimaste aastate lõikes ilmnes suur populatsioonikadu, seda eriti just suvisel kõrgajal, mil putukate arvukus on reeglina kõige suurem. Sellel perioodil vähenes putukate biomass koguni 82 protsenti.
Kuigi koostöös Holland ja Inglismaa kolleegidega läbi viidud uuringust ei selgu kindlat putukate hävimise põhjust oletavad teadlased, et arvukuse vähenemises võib rolli mängida kaitsealasid ümbritsevatel aladel viljeletav intensiivne põllumajandus. Putukamürkide kasutamise kohta aga vajalikke andmeid ei ole.
Putukate kadumine võib tuua kaasa omamoodi lumepalli-efekti, kuna nende arvukusest sõltub taimede tolmlemine ja paljude loomade toidubaas.
Uuring ilmus ajakirjas PLoS One.
Putukate kadumisest ja esiklaasi efektist kirjutas Science pikemalt ja põhjalikumalt juba käesoleva aasta maikuus.