Esimesed kliinilised uuringud kinnitavad hallutsinatsiooniseente depressioonivastast mõju (1)

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terav paljak on üks enimtarvitatud hallutsinatsiooniseentest.
Terav paljak on üks enimtarvitatud hallutsinatsiooniseentest. Foto: Patrick Ullrich / CC BY-SA 3.0 / Wikipedia

Psühhedeelse uimastina tarbitavate seente toimeaine psilotsübiin võib taastada depressiooniga seotud närvisüsteemi osade toimimise, kirjutab New Scientist.

Ajakirjas Scientific Reports avaldatud teadusartikli tulemused ei ole vast eriline üllatus psühhedeelsete narkootikumide tarbimise propageerijatele, kes on juba aastaid väitnud, et nendel õndsaid tundeid ja hallutsinatsioone tekitavatel seentel on olemas ka rakendus depressiooni ja mitmete teiste vaimuhaiguste ravis.

Sellele väitele on usaldusväärsust lisanud ka aju-uuringud, millest on selgunud, et psilotsübiin mõjub tõepoolest just nendele aju piirkondadele, mis on depressiooni korral ergutatud seisundis.

Nüüd on psühhedeelikumide uurimine jõudnud aga uuele tasemele ning möödunud aastal ilmus ka esimene kliiniline uuring nende mõjukusest depressiooni ravil. Tookord oli valim väike – vaid 12 inimest – ning seetõttu tasub tulemustesse suhtuda tervisliku skeptilisusega, kuid tulemused siiski paljutõotavad. Kõik vabatahtlikud katsealused tegid psilotsübiini mõju all läbi spetsiaalsed psühhoteraapia seansid ning kõigil neist vähenesid märgatavalt ka depressiooni näidustused.

Nüüd on uuringu läbi viinud Imperial College Londoni meditsiiniteadlane Robin Carhart-Harris astunud uuringukäigus järgmise sammu. Värskes uuringus näitab ta 19 katseisiku peal, et psilotsübiin muudab depressioonipatsientide ajus toimuvaid mehhanisme. Kõik uuringus osalenud olid varem teinud läbi erinevaid depressiooniteraapiaid, kuid need ei olnud aidanud.

Kõigile katsealustele anti 7-päevaste intervallidega 10 ja 25 milligrammi suuruseid psilotsübiinidoose. Ajuskaneeringud näitasid, et aine tarbimisega kaasnes teatud ajupiirkondade aktiivsuse vähenemine. Muu hulgas langes aktiivsus ka aju mandeltuumates ehk amügdalates, mis tegelevad stressi ja hirmureaktsiooni töötlemisega. Pärast ainete tarbimist paranes keskmiselt viieks nädalaks ka patsientide meeleseisund.

«Näitasime esmakordselt, kuidas psilotsübiini tarvitamine toob tavalise ravile mitte alluva depressiooniga patsientide ajus kaasa selgeid muudatusi,» ütles Carhart-Harris. Mitmed katsealused kirjeldasid oma eksperimendijärgset enesetunnet kui «taaskäivitatud».

Headest tulemustest hoolimata hoiatavad teadlased inimesi ilma järelvalveta psüheedeelsete narkootikumidega eksperimenteerimise eest.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles