Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uuring näitab varaste vaktsiinide seniteadmata koostist

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pilt on illustreeriv. | FOTO: Caro / Thomas Ruffer / Scanpix

Värske DNA-analüüs näitab, kust pärines maailma esimene vaktsiin. Tuleb välja, et 18. sajandi eksituse parandamiseks võiks koguni immuniseerivate preparaatide nimetuse ära muuta, teatas rahvusvaheline teadlaste rühm.

Kuigi neid peetakse jätkuvalt vastuoluliseks, on vaktsiinid siiski üks tänapäeva meditsiini edulugusid ning eriti märgilise tähendusega esimesena välja arendatud rõugevaktsiin, millega inimkonda pea kümme tuhat aastat saatnud viirus 1980. aastateks lõplikult välja juuriti.

Kuigi pea 200 aasta jooksul jõudsid teadlased seda preparaati pidevalt edasi arendada, oli selle põhimõte siiski sama kui esimesel vaktsiinil, mille Edward Jenner 1798. aastal leiutas. Teatavasti süstis ta ühele noorele poisile lehmarõugeid, pärast mida tekkis poisil surmava rõugeviiruse vastu immuunsus. Lehmade ladinakeelse nime Vacca järgi hakati kutsuma ka kogu preparaatide perekonda.

Ometigi on vaktsiine enam kui sada aastat saatnud väike saladus, kuna juba 1930. aastatest on teada, et rõugeviiruse vastu nii efektiivne vaktsiin erineb lehmarõugeid põhjustavast. Kuniks esialgsete vaktsiinide loomiseks kasutatud tüvi oli teadmata, kirjeldati seda tihti kui «tuvastamata peremehega laboriviirust».

Esimese vaktsiini päritolu kindlaks tegemiseks võtsid Saksamaa, Brasiilia ja USA teadlased lähema uurimise alla ravimifirma H.J. Mulfordi vaktsiinid aastast 1902, mil kasutati veel küllaltki originaalilähedast vaktsiini. Nendest eraldati DNA, mida võrreldi järjendatud rõugeviiruse tüüpide genoomidega.

Tulemused näitasid, et 1902. aasta vaktsiin oli koguni 99,7 protsenti sarnane tänaseks väljasurnud hobuste rõugetega. Päris ootamatu selline tulemus ei ole – hobuse rõugete rolli kahtlustas õigupoolest ka Edward Jenner ise, oli oma eksperimentides kasutanud nii hobuste kui lehmade rõugeid.

Nii võiksidki tõsisemad ajaloolise õiguse tagaajajad hüljata valel põhineva nimetuse vaktsiinid ja hakata immuniseerivaid preparaate nimetama näiteks hoopis ekviinideks (ladina keeles hobune on equus).

Tagasi üles