Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Avastus: kaugel kääbusplaneedil on rõngad nagu Saturnilgi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kunstniku kujutis Haumeast ja tema rõngast. | FOTO: Andalucia Astrofüüsika Instituut

Tegemist on kõige kaugema rõngastatud planeediga, mis seni avastatud, teatasid Andaluusia Astrofüüsika Instituudi teadlased. Lisaks sellele on kääbusplaneedil ka kaks kuud.

Päikesesüsteemi üks omanäolisemaid planeete on teatavasti hiigelplaneet Saturn, mille on kuulsaks teinud just tema ümber laiuvad suured planeedirõngad. Värske teadusavastus näitab, et rõngad ei ole sugugi vaid hiigelplaneetidele iseloomulik tunnus.

Nimelt kirjutavad Hispaania astronoomid teadusajakirjas Nature kääbusplaneedist Haumea, mille hiljutised vaatlused kinnitavad, et sellegi ümber on rõngad täiesti olemas. Samas on see taevakivi Saturnist erinev nagu öö ja päev. Alustuseks ei ole ta tavalise planeedi moodi ümmargune, vaid pigem munakujuliselt lopergune, tema raadius on keskmiselt 650 kilomeetrit ja lisaks kõigele asub ta Päikesesüsteemi kaugeimates osades Pluutostki veel 2 miljardit kilomeetrit kaugemal.

«See on tõesti väga põnev ja murdeline avastus,» kommenteeris leidu New Scientistile Colorados Boulderis asuva Southwest Research Institute’i teadlane Alan Stern.

Veel hiljuti oli rõngaid teada vaid hiigelplaneetide nagu Saturni ümbert, kuid 2013. aastal leidsid astronoomid rõngaid ka Saturni ja Uraani vahel lendava kosmosekivi Chariklo ümbert kaks rõngast. Rõngaste olemasolu kahtlustatakse ka kahe Chariklo naabri Chironi puhul.

Nii kaugel Päikesesüsteemi äärealadel ei osanud aga keegi rõngastega taevakivisid oodata.

Haumea rõngastatuse avastamise au kuulub Andaluusia Astrofüüsika Instituudi teadlastele Jose-Luis Ortizile ja Pablo Santos-Sanzile, kes jälgisid möödunud aasta 21. jaanuaril selle möödumist Boötese tähtkujus oleva nõrga valgusega tähe eest. Kokku olid sellele sündmusele oma silmad pööranud 12 teleskoopi kuues Euroopa riigis.

Vaatluse peamiseks eesmärgiks oli nn transiitmeetodi abil teha kindlaks Haumea mõõtmed ja kuju. Tegemist on meetodiga, mille puhul jälgitakse taevakehade möödalendu neist veelgi kaugemal asuvate tähtede eest ning mõõdetakse tähtede valguse hetkelist tuhmumist. Haumea’d jälgivatele teadlastele tuli aga suureks üllatuseks nõrk tuhmumine juba enne kääbusplaneedi enda tähe ette jõudmist.

«See oli tõesti vapustav üllatus,» ütles Santos-Sanz New Scientistile. Esialgsete arvutuste kohaselt on rõngas 70 meetri laiune ja asub Haumeast ligi 2290 kilomeetri kaugusel.

Päikesesüsteemi viimase hetkel teadaoleva planeedi Neptuuni taga asub teatavasti veel suures koguses väiksemaid taevakehi, mis on aga planeedi staatuse saamiseks liiga väikesed. Kuna mitmed neist on sama suured kui varem planeediks peetud Pluto, lõigi Rahvusvaheline Astronoomialiit 2006. aastal uue kääbusplaneetide kategooria, millesse kuuluvad hetkel viis planeeti – Pluto, Ceres, Eris, Makemake ja Haumea, millele määrati see staatus juba 2008. aastal.

«Kääbusplaneedid on juba iseenesest huvitav nähtus, kuid nende seas on Haumea väga eriline – tal on kaks kuud, millest suurem paistab asuvat samal tasapinnal kui meie avastatud rõngas,» ütles Ortiz The Guardianile.

Uuring ilmus teadusajakirjas Nature.

Tagasi üles