Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti teadlane leidis viisi virtuaalreaalsuse abil esinemishirmu vähendamiseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Panther Media/Scanpix

Tartu ülikooli psühholoogia instituudis kaitstud magistritöö näitas, kuidas virtuaalreaalsuses harjutamine aitab esinemishirmu vähendada.

Erinevat tüüpi ärevushäirete ravis on üheks võimaluseks hirmule eksponeerimine, mis tähendab inimese jaoks hirmuga silmitsi seismist kontrollitud keskkonnas. Virtuaalreaalsus võimaldab seda ka konkreetsete ärevushäirete puhul, mille tekitamine reaalses olukorras oleks keerukas - näiteks lennuhirm, aga ka hirm esineda suurte rahvahulkade ees.

Kadri Raag uuris oma magistritöös, kuidas mõjutab erinev virtuaalne keskkond ärevust ja depressiivsust. Teisisõnu – kas realistlikumas simuleeritud esinemisolukorras harjutades muutub inimene julgemaks ja enesekindlamaks kui vähemrealistlikus. Raag uuris ka, kui kiiresti keskkonnas harjutamine teraapilist mõju avaldab. Et antud juhul kontrolliti katses osalenuid iga kahe nädala tagant, saab järeldusi teha vaid lühiajalise mõju kohta.

«Avalik esinemine on väga levinud igapäevaselt ärevust tekitav olukord ja esinemisärevusega toime tulemise mehhanismide uurimine oluline uurimisvaldkond. Varasemates uuringutes on pööratud vähe tähelepanu keskkonna realistlikkusele ja sellele, millist mõju avaldab see ärevusele ja depressiivsusele. Seega otsustasime kasutada kahte kõnesid pidavat gruppi selleks, et realistlikkuse mõju võrrelda,» kommenteeris magistritöö autor Kadri Raag.

Üks uuringugrupp pidas kõnesid virtuaalse publiku ees võimalikult realistlikuks programmeeritud keskkonnas, kus olid varjud, inimeste liigutused-nihelemised ning oli kuulda keskkonnaga sobituvaid helisid. Teise katsegrupi jaoks oli algne programm lihtsakoelisemaks muudetud nii, et mulje oleks ebareaalsem: puudusid inimeste liigutused, taustahelid, varjud. Kontrollgrupis osalejad mängisid erinevat tüüpi VR-mänge ning kõnesid ei pidanud. Raagi uurimusest selgus, et kummalisel kombel vähenes ärevus vähemrealistliku publiku ees esinenutel rohkem, kuid mõlemal kõnesid pidaval grupil oli tulemuste paranemist märgata juba pärast kahte sessiooni.

«Leidsime, et lühiajaline virtuaalreaalsusteraapia on efektiivne meetod ärevusega toime tulemiseks. Praegustele tulemustele tuginedes leiame, et ei ole programme vaja terapeutilistel eesmärkidel kasutamiseks tingimata lõpmatult realistlikuks muuta,» rääkis Raag töö tulemustest.

Raag lisas, et tegu on üldkokkuvõttes suurema projektiga, mille juht on Kariina Laas, programmi autor Madis Vasser ja mille raames kaitsesid oma lõputööd ka Kadi Lang ja Ethel Rosenfeldt. «Sellest projektist on kindlasti oodata veel mitmeid töid ja publikatsioone,» kinnitas ta.

Tagasi üles