Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Miks mattus väike Šotimaa küla 17. sajandil üleni liiva alla?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pilt on illustratiivne. Liivaluide. | FOTO: Caro/Sven Hoffmann/Scanpix

Šotimaal Shetlandi saartel asuva Broo küla jaoks ei olnud ekstreemsed ilmastikuolud sugugi võõrad – elanikel tuli pidevalt  trotsida külmi ja tuuliseid ilmu. Karjakasvatuse ja põllumajandusega tegelenud külaelanikele ei saanud aga saatuslikuks niiske ja jahe kliima, vaid hoopis liiv.

17. sajandi keskel laastas Broo küla mitu võimsat ja järjestikust liivatormi. Liiv hävitas viljaka pinnase, mattis enda alla talud ja sundis külaelanikke sealt põgenema, kirjutab Science. Mis aga põhjustas ulatuslikke liivatorme ja miks jäid Broo naaberkülad sellest puutumata?

Inimesed on elanud Shetlandi saartel juba tuhandeid aastaid. Lisaks kõledale kliimale tuli elanikel arvestada ka õhus lendava liivaga, mis pärines liivaselt rannikult. Enamasti see Broo küla elanikele suurt tüli ei teinud, väike jääaeg ehk tavapärasest külmem kliimatsükkel, mis oli eriti äge 16-17. sajandil, tõi endaga kaasa aga palju raevukaid liivatorme. Viimast kinnitas ka uurimisrühma, mida juhtis ajaloolane ja arheoloog Gerald Bigelow, setete uurimine Broo külas. Liivatormide tagajärjel kattusid maapind ja hooned pea kahe meetri kõrguse liivaga.

Miks kannatas Broo küla liivatormide käes aga rohkem kui teised naaberkülad? Uurimisrühm kasutas virtuaalset mudelit saare topograafiast ning läbi tuule simulatsiooni programmi leiti, et tuulte kiirused Broo saare läheduses langesid märgatavalt. Ehk naaberkülasid sarnased liivatormid ei räsinud.

Bigelow sõnul võisid liivatormide tekkimisele aidata kaasa ka rannikul lammaste karjatamine ja jänesed. Kui loomad sõid kõik rohttaimed liivaluidetel ära, ei olnud liival enam millegi külge kinnituda.

Teadusuuring ilmus ajakirjas Journal of Archaeological Science.

Tagasi üles