Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kaval uuring näitas, kuidas Vikipeedia salaja teadusartikleid mõjutab

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tallinn. 29SEP17. Illustreeriv pilt. Vikipeedia, wikipedia, siinus, teadus. Foto: Erik Prozes, Postimees | FOTO: ERIK PROZES/

Teadustöö, mille allikana on kasutatud Vikipeediat, ei mõju eriti usaldusväärsena. See, kui uurimistöö autor Vikipeediale kui allikale ei viita, ei tähenda aga, et ta seda ilmtingimata ei kasuta.

USA Massachusettsi tehnoloogia instituudi (MIT) ja Pittsburghi ülikooli teadlaste eksperiment-uuring näitas, et Vikipeedia mõjutab teadustöödes kasutatavat sõnavara.

Neil Thompson (MIT), kes on uuringu üks autoritest, selgitas pressiteates, et inimesed ei viita oma teadustöödes Vikipeediale, sest suur osa institutsioonidest ei soovita või lausa keelavad seda teha. See ei tähenda, et Vikipeediat aga ei kasutataks – Thompson tunnistas, et nii tema kui ka tema kolleegid teevad seda mingil määral.

Et selgitada, kui palju tuntud veebientsüklopeediat teadustöödes kasutatakse, lasid uuringu autorid doktorikraadiga keemia lõpetanutel kirjutada nelikümmend kolm artiklit neil keemiat puudutavatel teemadel, mis olid varem Vikipeediast puudu. Pooled neist pandi 2015. aasta jaanuaris üles, pooled jäid nii-öelda kontrolltekstideks, kirjutab Nature.

Kaks aastat hiljem ehk 2017. aasta veebruariks olid Vikipeedias avaldatud artiklid kogunud kokku rohkem kui kaks miljonit vaatamist. Uuringu autorid analüüsisid seejärel viiekümne kõige mõjukama keemiaväljaande tekste, mis on avaldatud eksperimendi jooksul, et näha, kas Vikipeedias avaldatud artiklid on teadustöödele mõju avaldanud.

Tekstide analüüsimiseks (sõnade sageduse määramiseks) kasutati tekstikaevandamise (text mining) tehnikat. Selgus, et teadustöödes on võetud kasutusele uusi termineid – neid termineid, mis pärinevad eksperimendi tarbeks Vikipeediasse üles pandud artiklitest, on kasutatud aga palju rohkem kui neid, mis on pärit kontrollartiklitest.

Thompson rääkis uuringu pressiteates, et Vikipeedia mõju oli märgata vähem tsiteeritud ajakirjades rohkem kui suurtes ja mainekates. Tulemused erinesid ka riigiti: Vikipeedia mõju oli suurem nende autorite teadustöödes, kes olid pärit madalama sissetulekuga riigist, kui neil, kes olid pärit kõrgema sissetulekuga riigist.

Uuringu autori Douglas Hanley (Pittsburghi ülikool) hinnangul võib erinevus tuleneda sellest, et autoritel, kes on pärit madalama sissetulekuga riigist, on limiteeritud ligipääs kallitele teadusväljaannetele, ja sellepärast tuginevad nad rohem Vikipeedias leiduvale.

«Meie eksperiment-uuring näitas, et Vikipeedia mõjutab seda, kuidas teadlased oma uurimistöid kirjutavad. Vikipeedia ei ole lihtsalt koht, kuhu teadust puudutavaid teemasid kirja panna, vaid see aitab kujundada teadust,» kommenteeris Thompson uuringu pressiteates.

Andmeteadlane Adan Dunn Austraalia Macquarie ülikoolist ütles Nature’le antud intervjuus, et eksperiment ise on geniaalne, kuid ta seab kahtluse alla uuringu tegijate järelduse, et Vikipeedia on oluline teaduse kujundaja. Tema sõnul näitab uuring pigem seda, et teadlased kasutavad Vikipeediat oma teadustööde keeleliseks ühtlustamiseks.

Üks on aga kindel – inimesed kasutavad Vikipeediat väga palju. Ja sellepärast loodab Thompson, et teadlased võtavad Vikipeedia omaks ja aitavad seda paremaks muuta.

VIKIPEEDIA

2001. aasta jaanuaris loodud veebientsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada, täiendada ja parandada.

Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Eelmise aasta seisuga eksisteeris pea 300 Vikipeedia keeleversiooni.

Veebientsüklopeedial on umbes 80 000 vabatahtlikku kaastöölist.

Tagasi üles