/nginx/o/2017/09/15/7102665t1habf7.jpg)
Kaks inimest vaatavad üht ja sama kleiti – ühe arvates on see sinine ja teise arvates roheline. ERR Novaator kirjutab, mis mõjutab inimeste värvitaju.
Kas sinine või roheline? Miks inimesed värve erinevalt näevad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti maailma eri paigus imikutega tehtud katsed viitavad, et inimesed rühmitavad värve juba enne rääkima õppimist. Üllataval kombel olid imikud üksmeelel ka selles osas, millal võis pidada värvitooni roheliseks ja millal siniseks.
Vanemaks saades hakkavad lapsed kasutama värvispektri erinevate osade tähistamiseks sõnu: mida vaesem on nende poolest keel, seda laiemat piirkonda need sellest katavad. Taolises kultuuriruumis ei pruugi olla sarnaste värvitoonide eristamine kuigi tähtis. Mõne inimrühma sõnavarast puudub näiteks lausa sinist tähistav sõna.
Loe sellest, kuidas inimeste värvitaju mõjutavad nii bioloogia kui ka kultuur, lähemalt ERR Novaatorist.