Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Graafik: mis on vesinikupomm, mille Põhja-Korea väidetavalt lõhkas?

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vesinikpommi katsetamine Vaiksel Ookeanil. | FOTO: General/TopFoto.co.uk/Scanpix

Riigi kuues tuumakatsetus näitab, et tuumaprogrammiga on jõutud uue tasemeni.

Vesinikupommi ehk termotuumapommi puhul on tegu kõige võimsama relvaga, mis inimkond kunagi ehitanud. Kui 1945. aastal Hiroshimale heidetud Little Boy plahvatusjõuks oli 15 kilotonni trotüüli ekvivalenti ja Nagasaki hävitanud pommi Fat Man oma 21 kilotonni, siis esialgsete kaudsete andmete kohaselt pidi erakriigi katsetuse käigus tekkinud plahvatus jääma oma võimsusega vahemikku 100–120 kilotonni trotüüli ekvivalenti.

Suur ebamäärasus on tingitud tõsiasjast, et võimsuse hinnang saadi kaudsete meetoditega, mõõtes plahvatuse tekitatud 6,3-magnituudilisi seismilisi laineid. Selline võimsus viitab aga selgelt, et isegi kui Põhja-Korea ei ole vesinikupommi valmis saanud, hakkavad nad sellele üha lähemale jõudma. Võrreldes aasta tagasi toimunud viienda tuumakatsetusega on seekordne pea kümme korda võimsam.

Teise maailmasõja lõpus kasutatud tuumapommid olid võrreldes sellise tehnoloogiaga võrdlemisi lihtsakoelised, kasutades plahvatuse esilekutsumiseks raskete aatomite – uraani või plutooniumi – tuumade lõhestamist.

Vesinikupommi puhul viiakse see ühe astme võrra edasi ning käiku lähevad protsessid, mis toimuvad ka Päikeses – esialgse tuumade lõhestamise plahvatusel tekkiva ülikõrge ainetiheduse ja temperatuuri tingimustes hakkavad vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium liituma. Seejuures vabanevad neutronid lõhkavad aga omakorda taas raskeid aatomeid (uraan, plutoonium).

Ahelreaktsiooni tagajärjel tekkiv plahvatus on kordades võimsam kui nn tavaline tuumapomm. Seejuures läheb suuremaks laastamistööks aga vaja vähem rikastatud uraani, millele on riigil küllaltki piiratud ligipääs. Ka on selline tehnoloogia kergem ja seetõttu erinevalt pea viis tonni kaalunud Fat Manist ka küllaltki lihtsasti kontinentidevahelisele ballistilisele raketile kinnitatav.

Mida enam vesiniku ja raskete elementide kihte üksteise peale laduda, seda võimsama «kokteili» võib saavutada. Kõige laastavamat sellist tehnoloogiat rakendavat lõhkeseadet Tsaar-Pommi katsetasid venelased esmakordselt 1961. aastal Novaja Zemlja saarestikus.

27 tonni kaalunud pommi plahvatusel vabanes 50 megatonni energiat ning selle tekitatud tuumaseen tõusis 65 kilomeetri kõrgusele, 55 kilomeetri kaugusel Severnõi külas hävisid kõik hooned. 100-kilotonnine võimsus, mille suutis saavutada Põhja-Korea, langeb vesinikupommide võrdluses seega pigem nõrgemate hulka, mis ei tee seda aga sugugi vähem hirmuäratavaks.

Õigupoolest ei ole seekordne plahvatus esimene kord, kui Kimide diktatuur on väitnud, et on saavutanud vesinikupommide valmistamise võimekuse. Viimati oli sellest juttu 2016. aasta jaanuaris, kuid siis olid eksperdid väite tõepärasuse suhtes pigem skeptilised. Seekordse plahvatuse võimsuse kaudne hinnang viitab aga, et nüüd võib riigi tuumaprogramm olla tõesti uue tasemeni jõudnud. Edasise arendamise korral võib see viia kordades võimsamate lõhkepeadeni.

Nagu ütles Al Jazeera uudistele Souli Kookmini ülikooli Korea-uuringute professor Andrei Lankov, on selline lõhkeseade piisavalt võimas, et pühkida maamunalt terve New Yorgi linn. Tavalise tuumapommiga oleks võimalik hävitada aga vaid pool Manhattani saart. Igal juhul on selge, et uue tehnoloogia tõttu hakkab Põhja-Koreast saama aina tõsisem probleem maailma turvalisusele. Kas nende raketid on tõepoolest piisavalt võimsad, et USA mandriosani jõuda, ei ole veel teada.

FOTO: © GRAPHIC NEWS
Tagasi üles