TÄNA AJALOOS ⟩ Algas liikumine esimese eestikeelse kõrgema õppeasutuse loomiseks
28. august 2023, 06:00
1869 – Venemaa keiser andis loa korjata annetusi kavatsetud Eesti Aleksandrikooli heaks.
Aleksandrikooli mõtte algatajaks olid kooliõpetajad Jaan Adamson ja Hans Wühner, kes leidsid, et eestlased pärisorjusest vabastanud keisri Aleksander I mälestust aitaks eestlaste seas kõige paremini jäädvustada temanimeline eestikeelne kõrgem õppeasutus. Mõte tekkis 1860. aastatel, kuid leidis suurema poolehoiu 1870. aastatel, pärast I üldlaulupidu. 6.–7. juulil 1870. aastal moodustati Eesti Aleksandrikooli peakomitee, mis hakkas koordineerima linnades ja kihelkondades asuvaid kohalikke komiteesid. Liikumise keskuseks kujunes Tartu ja selle juhiks, Peakomitee presidendiks, sai Jakob Hurt.
Aleksandrikooli komiteede eesmärgiks oli kooli avamiseks raha kogumine, peakomitee pidi aga hea seisma selle eest, et seda kasutataks sihtotstarbeliselt. Peale selle tegeleti komiteedes ja eriti peakomitees aga ka eesti rahvusküsimuste arutamisega, peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Liikumise kõrgajal, 1883. aastal oli üle Eesti moodustatud 139 ning väljaspool Eestit 7 abikomiteed.
1888. aastal avati Eesti Aleksandrikool Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas mitte eesti-, vaid venekeelsena. Võimudepoolseks järeleandmiseks oli vaid see, et eesti keel oli koolis kohustuslikuks õppeaineks. Rahvas hindas ka seda, et koolil oli põllumajanduslik kallak.
29. augusti sündmused Eestis:
1690 – Tartus avas taas uksed Tartu ülikool (Academia Gustavo-Carolina).
1869 – Venemaa keiser lubas korjata annetusi kavatsetud Eesti Aleksandrikooli heaks.
1922 – ilmus Eesti esimese kõmulehe (Esmaspäev) esimene number.
1926 – Harju Panga direktor Gustav Linkvist vabanes vanglast.
1937 – sündis keeleteadlane ja poliitik Mati Hint.
1938 – Vabariigi President Konstantin Päts külastas Hiiumaad.
1939 – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson valiti Tartu aukodanikeks.
1941 – Tallinn langes Saksa vägede kätte.
1942 – Tallinna Nõukogude vägedest vabastamise esimesel aastapäeval teatas kindralkomissar Litzmann, et on saadud luba eesti rahvusliku väekoondise – Eesti Leegioni – formeerimiseks Relva-SS–i koosseisus.ˇ
1953 – sündis dirigent Tõnu Kaljuste
Ja maailmas:
410 – Itaaliasse Alarich I juhtimisel tunginud läänegoodid vallutasid ja rüüstasid Rooma
476 – Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.
489 – Theoderich Suur võitis Odoakeri Isonzo lahingus.
1189 – algas Akko piiramine.
1521 – Türgi hõivas Belgradi.
1599 – Soomes toimus Paimio lahing.
1749 – sündis saksa kirjanik Johann Wolfgang von Goethe
1828 – sündis vene kirjanik Lev Tolstoi
1833 – Suurbritannias keelustati orjapidamine.
1859 – magnettorm põhjustas põhjapoolkeral, isegi Jaapanis laialdaselt vaadeldavaid virmalisi.
1884 – tornaadost tehti esimene teadaolev foto.
1916 – Saksamaa kuulutas sõja Rumeeniale, Itaalia Saksamaale.
1921 – Nestor Mahno ületas koos 78 kaaslasega Dnestri jõel Rumeenia piiri ja andis ennast Rumeenia võimude kätte.
1922 – New Yorgi raadiojaam WEAF andis eetrisse kõigi aegade esimese raadioreklaami, firma Queensboro Realty 10-minutilise kinnisvarareklaami.
1925 – sündis vene kirjanik Arkadi Strugatski
1941 – NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega likvideeriti Volgasakslaste ANSV.
1990 – Iraak kuulutas Kuveidi oma 19. provintsiks.