TÄNA AJALOOS ⟩ Richard Nixonist sai ainus ameti maha pannud USA president (1)
8. august 2023, 06:00
1974 – USA president Richard Nixon teatas oma tagasiastumisest, esmakordselt USA presidentide seas.
Oma esimesel valitsusajal erakordselt populaarne olnud Nixon võitis 1972. aasta presidendivalimised ülekaalukalt ka teiseks ametiajaks, kuid peagi pärast võitu hakkas tema populaarsus taas kiirelt langema. 1973 hakkasid USA-s naftahinnad tõusma, milles paljud on süüdistanud Nixonit.
Tõelise hoobi Nixonile andis aga 1973. aastal puhkenud Watergate'i skandaal: avastati, et Nixon on kasutanud poliitikas väga palju ebaausaid võtteid – kuulanud salaja pealt poliitiliste oponentide kontoreid, maksnud altkäemaksu, üritanud oma tegevust varjata jne. Watergate'i skandaal tõi kaasa Nixoni tagasiastumise 1974. aastal. See tegi temast ka esimese ja ainsa presidendi USA ajaloos, kes on ise ameti maha pannud.
Samal ajal käis tema seadusemurdmiste osas ka Kongressi eriuurimine ja tõenäoselt Nixon oleks Nixon avaliku pahameele ja tema osas käiva uurimise tõttu peagi ametist maha hääletatud.
8. augusti sündmused Eestis:
1220 – Lihula lahing – saarlased saabusid suure väega Läänemaale ja piirasid arvatavasti koos läänemaalastega sisse Lihulas asuva Rootsi garnisoni. Rootslaste väljasööst lõppes nende lüüasaamisega, eestlased vallutasid linnuse ja tapsid peaaegu kõik kaitsjad, sealhulgas jarl Karl Kurdi ja piiskopi. Vähesed ellujäänud põgenesid taanlaste juurde Tallinna. Sellega oli rootslaste vallutuskatse täielikult nurjunud.
1561 – Erik XIV kinnitas Tallinna linna privileegid. Linn sai kuningalt rahalist toetust, Rootsist toodi rohkesti sõjamoona ja relvi, mis suurendas tallinlaste poolehoidu Rootsi kuningale.
1937 – Helsingi maailmameistrivõistlustel laskmises võitis Eesti meeskond 6 maailmameistritiitlit 8 võimalikust ning sai esmakordselt laskesportlaste hinnatuima autasu – Argentina rändkarika.
1938 – kuulus saksa režissöör Leni Riefenstahl viibis läbisõidul Tallinnas.
1940 – loodi ENSV Riiklik Plaanimajanduse Komisjon Eesti üleviimiseks nõukogulikule plaanimajandusele.
1949 – seoses viljasaagi vähenemise ning varumisraskustega keelas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu kolhoosidel, kolhoosnikel ja üksikmajapidamistel teravilja, kruupide ja küpsetatud leiva müügi ja vahetuse kuni riigile teravilja varumise aastaplaani täitmiseni 1949. aasta saagist.
1976 – toimus Letipea veresaun.
1995 – USA Louisianas algasid NATO sõjaväeõppused, milles osalesid ka Eesti sõjaväelased.
1995 – president Lennart Meri andis Norra suursaadikule Eestis Brit Loevsethile üle Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.
2010 – tabas Eestit tugev äikesetorm, milles sai suurimaid purustusi Lääne-Virumaa.
Ja maailmas:
1549 – Prantsusmaa kuulutas Inglismaale sõja.
1567 – Fernando Álvarez de Toledo, kolmas Alba hertsog saabus koos 10 000 hispaania sõduriga Hollandisse.
1570 – Prantsusmaal lõppes kolmas kodusõda hugenottide ja katoliiklaste vahel.
1588 – Briti laevastik sir Francis Drake'i ja lord Charles Howardi juhtimisel hävitas Grevelingeni lahingus Hispaania Suure Armaada.
1609 – Venezia senat uuris Galileo Galilei ehitatud teleskoopi.
1647 – Suurbritannia parlamendi väed saavutasid võidu iirlaste üle.
1786 – Michel Piccard ja Jacques Balmat tõusid esimeste inimestena Mont Blanci tippu.
1815 – Napoleon I saadeti St. Helena saarele asumisele.
1876 – Thomas Edison patenteeris faksi eelkäijaks peetava mimeograafi.
1908 – kuulus lendur Wilbur Wrighti sooritas oma esimese avaliku lennu.
1940 – natslik Saksamaa alustas Inglismaa lauspommitamist.
1941 – Saaremaalt lähtus Nõukogude Liidu Punalipulise Balti laevastiku kaugpommitajate esimene pommirünnak Berliini. Nõukogude andmeil sooritati Kogula ja Aste lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini Saksamaa pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36050 kg.
1945 – Nõukogude Liit ründas Jaapanit.
1953 – USA ja Lõuna-Korea kirjutasid alla kaitselepingule.
1960 – ÜRO nõudis Belgia vägede äratoomist Kongost.
1963 – Inglismaal toimus suur rongirööv, kus 12 inglast varastasid 2,6 miljonit naela.
1964 – Türgi lennukid pommitasid Küprost.
1965 – Singapuri linn astus Malaisia Föderatsioonist välja ja sai iseseisvaks.
1966 – Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee võttis vastu otsuse Kultuurirevolutsiooni kohta.
1984 – Lääne-Beirutis plahvatas autopomm, mis tappis 17 inimest ja haavas 84.
1988 – Iraani president 'Alī Khāmene'ī teatas, et kaheksa aastat kestnud sõda Iraagiga on lõppenud.
1991 – Liibanoni terroristid vabastasid Briti teleprodutsendi John McCarthy, keda nad oli viis aastat kinni hoidnud.
1992 – USA korvpallimeeskond tõi olümpiale esmakordselt profikoondise, mis finaalis alistas Horvaatia korvpallimeeskonna.
1992 – president Denis Sassou-Nguesso kaotas Kongo esimestel presidendivalimistel pärast 1963. aastat.
1993 – Somaalias hukkus neli USA sõdurit, kelle auto sattus miini otsa.
1994 – Iisrael ja Jordaania avasid esimese omavahelise ühendustee.
1995 – Venemaa vastuluureagendid pidasid Venemaa tundlkuima tuumarajatise juures kinni ühe USA sõjaväeinstuktori.
2008 – algas laiaulatuslik sõjategevus Gruusia ja Venemaa vägede vahel Lõuna-Osseetia piirkonnas, nn Gruusia sõda.
2008 – Pekingis avati 2008. aasta suveolümpiamängud