Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mammutid salatiga – uuring tegi kindlaks varaste nüüdisinimeste toidulaua

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Buran-Kaia koobastest leitud koljuluu tükk. | FOTO: S. Prat

Üllataval kombel ei söönud esimesed nüüdisinimesed peaaegu üldse kala. Küll aga oli nende menüüs tugevalt esindatud mammutiliha ja taimed, kirjutab alphagalileo.org.

Uuringu teinud Senckenbergi uurimisinstituudi teadlased lükkavad oma tulemustega ümber teooria, mille kohaselt olid varased nüüdisinimesed toiduvalikus oluliselt paindlikumad kui tänapäeval.

Esimesed Homo sapiens’id ehk nüüdisinimesed jõudsid Euroopasse ligikaudu 43 000 aastat tagasi ning tõrjusid juba ligi 3000 aastaga välja siin enne elanud neandertallased.

«Paljud uuringud on üritanud näidata, mis selle muutuse kaasa tõi. Ühe hüpoteesi kohaselt pidi varaste nüüdisinimeste toidubaas olema mitmekesisem ja paindlikum ning tihtipeale sisaldama ka kala,» selgitas Senckenbergi inimevolutsiooni ja paleokeskkonna keskuse professor Herve Bocherens.

Buran-Kaia koopast leitud tööriistatükid. | FOTO: L. Crepin

Hüpoteesi kontrollimiseks analüüsisid Boherens ja kolleegid Ukraina Krimmi poolsaare Buran-Kaia koobastest leitud inimfossiile. Täpsemini uuriti fossiilides leiduvate süsiniku- ja lämmastikuisotoopide vahekordi ja võrreldi neid samast ajaperioodist kindlaks tehtud hobuste, kitsede, saiga antiloopide ja mammutite isotoopide vahekordadega. Lisaks uuriti lämmastik-15 isotoobi sisaldust aminohapetes, tänu millele oli võimalik teha kindlaks mitte ainult lämmastiku osakaal, vaid ka päritolu.

«Meie tulemused näitasid, et varastes inimestes oli lämmastik-15 osakaal väga suur. Vastupidiselt varasematele oletustele tuli aga välja, et see lämmastik ei pärinenud peamiselt kalast, vaid hoopis mammutitest.»

Teine üllatav tulemus oli taimede osakaal dieedis, mis osutus neandertallaste omast oluliselt kõrgemaks. Mammutid näisid olevat mõlema liigi peamiseks toiduallikaks.

«Meie tulemuste kohaselt olid neandertallased ja varased nüüdisinimesed toidu osas otseses konkurentsis. Näib, et õnn ei soosinud siin neandertallasi,» sedastas uuringu üks autoritest Dr. Dorothée Drucker Tübingeni ülikoolist.

Uuring ilmus ajakirjas Scientific Reports.

Tagasi üles