Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Austraalia rikkalik kivileid kirjutab ümber ühe peatüki inimkonna ajaloost

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Väljakaevamised Austraalias Medjedbebe leiukohas Kakadu rahvuspargis. | FOTO: HO/Reuters/Scanpix

Mandri põhjaosa aborigeenide mail läbi viidud põhjalik väljakaevamine näitab veenvalt, et esimesed inimesed pidid Austraaliasse jõudma 65 000, äärmisel juhul isegi 80 000 aastat tagasi.

Kakadu rahvuspargis asuvast Madjedbebe leiukohast kaevati välja ligi 11 000 eelajaloolist eset, nende seas maailma vanim lihvitud teraga kirves ja mitmed muud tööriistad, mis on omakorda Austraalia vanimad omataolised. Esimene väljakaevamine tehti siin juba 1973. aastal.

Pildil on näha kolm kirvest ja nelinurkne teritamiskivi. Kõik need avastati Medjedbebe leiukohast Kakadu piirkonnas Põhja-Austraalias. | FOTO: HO/Reuters/Scanpix

Aastatel 2012–2015 kaevati sügavamatest kihtidest: 2,15–2,6 meetri sügavuselt. Sealt leitud esemete vanus määrati süsinikdateerimise teel, lisaks dateeriti selle kihi liivaosakesed optilisel luminestsentsmeetodil. See näitab, millal olid uuritavad osakesed viimati päikese käes. Nimelt salvestab liivatera endasse päikeseenergiat, mille jääki on selle meetodi abil võimalik mõõta.

Tulemus? Kui varasemate uuringute järgi pakuti, et inimene jõudis Austraaliasse 47 000 – 60 000 aastat tagasi, siis värsketest leidudest vanim näitab, et see pidi juhtuma juba 53 000 – 65 000 aastat tagasi. Seejuures on ühe eseme vanuse ülempiir isegi 80 000 aastat, kuid vanem kui 70 000 aastat on see enam kui 95-protsendilise tõenäosusega.

Graafika: Alari Paluots / Graphic News | FOTO: graafika: Alari Paluots / Graphic News

Tollal oli piirkonna kliima jahedam, meri oluliselt madalam ja Austraaliat Kagu-Aasiast eraldav vahemaa oluliselt väiksem ja kergemini läbitav.

Avastus on oluline mitmel põhjusel. Esiteks seab see uude valgusse debati Austraalias kunagi elanud hiiglaslike loomaliikide saatuse üle. Nimelt väidab üks tuntumaid teooriaid, et kunagi mandril elanud mitme meetri kõrgustele lindudele ja loomadele sai saatuslikuks inimeste saabumine, kes neid mitte karta osanud loomad kiiresti hävitas – häving toimus enam-vähem samal ajal kui varem dateeritud immigratsioon. Kui inimene jõudis mandrile aga juba 10 000 aastat varem, kaotab massimõrva teooria pinna jalge alt.

«Varem arvati, et inimesed jõudsid pärale ning hakkasid kohe küttima ja loomade elukeskkonda rikkuma. Kui inimesed saabusid siia nii palju varem, nad lihtsalt ei saanud olla väljasuremiste peamine põhjustaja. Seega muutub meie kujutlus varastest austraallastest kui megafauna tapjatest. Pigem tuleb kõne alla kooseksisteerimine, mis annab teistsuguse arusaama inimese evolutsioonist,» lahkas uuringutulemuste mõju uuringus osalenud Washingtoni ülikooli antropoloogiaprofessor Ben Marwick.

Teiselt poolt võib Austraalia asustamise aja täpsustamine tuua kaasa täpsema hinnangu sellele, millal inimene Aafrikast välja rändas – mida varem jõuti Austraaliasse, seda varem pidi Mustalt Mandrilt lahkutama. Lisaks on uutel teadmistel mõju meie eellase ristumise aja hinnangule teiste varaste inimlastega nagu Denissova inimese ja neandertallasega.

Pärismaalaste range järelevalve all

Kuna väljakaevamised toimusid kohaliku põlisrahva mirarride territooriumil, oli uuringu edu üks eeltingimus selgelt kokku lepitud reeglid aborigeenide kogukonnaga. See tähendas, et teadlased pidid neile kõigest ette kandma, pärismaalastel aga oli õigus väljakaevamistesse sekkuda ja vajadusel need keelata. Teadlased võtsid endale kohustuse kõik leiud pärast analüüse tagasi tuua.

Foto: Handout/Reuters/Scanpx

Tänu põhjalikele läbirääkimistele tekkis uurijate ja kogukonna vahel usaldus ja tülli ei mindud. Samamoodi nagu valged inimesed, olid ka pärismaalased oma päritolust huvitatud, kuna, nagu hiljem välja tuli, toetab uus Austraalia asustamise dateering nende rahvapärimust – aborigeenid on nimelt kogu aeg teadnud, et jõudsid oma kodumaale varem.

«Me tahaksime rääkida inimestele, et oleme olnud siin väga kaua. Tahame öelda balanda'dele [mitte-pärismaalastele] oma lugudega, et meie rahvas on siin elanud väga pikka aega,» ütles Mirarri suguharusse kuuluv May Nango The Guardianile.

Tagasi üles