/nginx/o/2017/07/12/6885613t1h31f6.jpg)
Ühistranspordi kasutamisest ja teadlikust tarbimisest palju efektiivsem viis kliimamuutuste vastu seismiseks on sündimuse piiramine, kirjutab Science.
Uuring: kõige efektiivsemast kliimamuutustega võitlemise viisist ei räägita (27)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
12. juuli 2017, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitte et vähesemal energiatarbimisel, teadlikul tarbimisel ja taaskasutusel midagi viga oleks. Neistki on kasu, aga nagu selgu ajakirjas Environmental Research Letters avaldatud uuringust, on kõige efektiivsem moodus kliimamuutuste takistamiseks siiski vähem lapsi saada.
Selline tulemus tugineb 39 eelretsenseeritud teadusartiklit koondaval metauuringul, riiklikul raportil ja veebipõhisel hinnangul, mida kõiki ühendas eesmärk teha kindlaks inimeste elustiilimuutuste mõju kasvuhoonegaaside vähendamisele.
Tuli välja, et paljudel levinud soovitustel nagu riiete külma veega pesemisel ja säästupirnide kasutamisel oli vaid tagasihoidlik mõju. Arvestatavamaid emissioonevähendavaid tagajärgi tõid endaga kaasa aga neli elustiilimuudatust: taimtoitlus, õhulendude vältimine, auto mitte kasutamine ja mis kõige mõjusam, vähemate laste saamine.
Vastavalt uuringule vähendab taimetoidu dieet inimese süsiniku-jalajälge 820 kilogrammi CO2 võrra aastas. See on ligi neli korda rohkem kui maksimaalne võimalik taaskasutamine. Aastas ühe edasi-tagasi üle-Atlandi-reisi võrra vähem lendamine vähendaks emissioone pea kaks korda rohkem, 1600 kilogrammi CO2 võrra.
See kõik on aga kaduvväike võrreldes sellega, mida säästaks vaid ühe lapse mitte sündimine. Teadlaste hinnangul tooks see endaga kaasa koguni 58,6 tonni võrra vähem CO2 heiteid. See on ligikaudu võrreldav säästuga, mida oleks võimalik saavutada, kui 700 tänast teismelist sõidaksid terve oma elu nii palju kui võimalik auto asemel jalgrattaga.
Samas ei ole vähemate laste saamist Science’i andmetel välja toodud ei USA, Kanada ega ka Euroopa Liidu kliimamuutustega võitlemise juhendites ega põhimõtetes.
Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise võimalusi käsitlev teadusartikkel ilmus ajakirjas Environmental Research Letters.