Õhk kruiisilaevadel on palju saastatum kui Londoni kesklinnas

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhkus kruiisilaeval
Puhkus kruiisilaeval Foto: Vida Press

Suurbritannia uuriv ajakirjandus paljastas, et kruiisilaevade mootorid paiskavad õhku ultrapeenikesi osakesi, mis tekitavad muret nii meditsiiniteadlastes kui ka keskkonnakaitsjates.

Kruiisilaevadel reisijad võivad kokku puutuda ohtra õhusaastega. Suurbritannia telesaate Dispatches ajakirjanikud leidsid, et mõni avalik ala laeva tekil on saastatum kui maailma suurlinnad, vahendab The Guardian.

Uurimise käigus leiti, et kütuse põletamisel paiskub õhku ultrapeenikesi osakesi, mis sisenevad inimeste vereringlusesse kopsude kaudu. Need osakesed on umbes tuhat korda kitsamad, kui inimese juuksekarv.

Meeskond viis uurimise läbi P&O kruiisilaeval Oceana, mis on rohkem kui 250 meetrit pikk, 15 korrust kõrge ja mahutab korraga üle 2000 reisija. Osakeste leidmiseks kasutati spetsiaalset seadeldist P-Trank, mis tuvastas pardalt ühe kuupsentimeetri kohta 84 000 ultraväikest osakest. Mõõtmised viidi läbi korstna kõrval ja sellest veidi alla tuult minnes. Londoni kesklinnas Piccadilly Circuse piirkonnas leidub kuupsentimeetri kohta aga vaid 38 400 ultraväikest osakest.

Sellist õhusaaste taset võiks oodata Aasia suurlinnades nagu Delhi või Shanghai, selgitas Southamptoni ülikooli õhusaaste spetsialist dr Matthew Loxham. Ta lisas, et see annab piisavalt põhjust tervise pärast muretsemiseks.

«Teaduslikust vaatevinklist võetuna teame, et õhusaaste tekitab terviserikkeid isegi siis, kui inimene on sellist õhku hinganud lühikese perioodi vältel. Laevatekil on inimesed saastatud õhu käes, mistõttu võivad tekkida sümptomid nagu vesine nina, köha, kuivad silmad või suurem astmahoogude risk. Nendel, kel on selleks eeldused olemas, võib tekkida südameatakk või insult,» selgitas Loxham.

Siiski lisas ta, et raske on ennustada, kui palju ohutase iga inimese kohta tõuseb. «Kui meil on piisavalt suur valim, näeksime ilmselt ka riskitaseme tõusu. Peamiselt astmaatikud tunneksid, et neil on raskem hingata ja nad vajaksid sagedamini oma rohtusid.»

Kruiisilaevadel on lubatud kasutada rasket naftat, mis tohib sisaldada kuni 3,5 protsenti väävlit. Seda on 3500 korda rohkem kui tavalises kütuses. Euroopa Liidu sadamates ja vetes peavad laevad sõitma puhtama kütusega, kuid isegi siis on lubatud 0,1 protsendi jagu väävlit, mis on sada korda rohkem kui tavakütuses.

«Kui kruiisilaevad peavad reeglitest kinni ja endiselt tekib nii palju õhusaastet, siis kerkib õhku küsimus, et kas need seadused on üldse sobilikud?» rääkis Loxham.

Lisaks reisijatele mõjutavad kruiisilaevad ka meeskonda ja neid, kes elavad kaide lähedal, kuid laevadel on mõju ka keskkonnale.

Raske nafta on jääkprodukt, mis jääb üle meile tuntud tavapärase kütuse tootmisest, mistõttu on see ka odavam ja laevafirmadele atraktiivsem. Saastet tekitab aga selles olev kõrge väävlitase. «Laevad ei paiska õhku ainult kasvuhoonegaase, vaid ka vääveloksiide, lämmastikoksiide ja tahkeid osakesi. Ühe päeva jooksul paiskab kruiisilaev välja sama palju tahkeid osakesi kui miljon autot. Seega saastavad 30 kruiisilaeva keskkonda sama palju kui kõik autod Suurbritannias,» kirjeldas olukorda Saksa keskkonnakaitse assotsiatsiooni esindaja Daniel Rieger.

«Alates 2005. aastast oleme kütusekasutust vähendanud 28 protsendi võrra ja sellega koos on kahanenud ka õhku paiskuva saaste hulk,» sõnas P&O kruiiside esindaja. Nad lisasid, et Oceanale ja teistele firma kruiisilaevadele lisatakse spetsiaalsed heitgaasi puhastussüsteemid, mis olukorda oluliselt parandavad. Esindaja kinnitas, et 2014. aastal vähendati süsihappegaasi emissiooni 20 protsendi võrra ja pidev töö selle edasise vähendamise nimel jätkub.

«Reisijate ja meeskonna tervis ja turvalisus on meie laevadel esmatähtis,» kinnitas kruiisifirma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles