TÄNA AJALOOS ⟩ Saartel toimus küüditamislaine, mida Mandri-Eestis ei tunta (3)

teadus.postimees.ee
Copy
Hiiumalt pärit Esta on üks märtsiküüditamise ohvritest, kedaei lubatud peale Siberist naasmist tagasi koju Eestisse ja elab seetõttu Lätis Ruijena linna lähedal. Pilt on illustreeriv.
Hiiumalt pärit Esta on üks märtsiküüditamise ohvritest, kedaei lubatud peale Siberist naasmist tagasi koju Eestisse ja elab seetõttu Lätis Ruijena linna lähedal. Pilt on illustreeriv. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix

1941 – NKVD juhtimisel asuti Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi elanikke küüditama Siberisse.

Peale 1941. aasta juuniküüditamist viidi Lääne-Eesti saartel läbi uus küüditamisaktsioon, mille käigus viidi ainuüksi Saaremaalt ära 654 inimest, kellest üle 400 (naised ja lapsed) pääses tänu Saksa vägede kiirele edasitungile kuuajalise vangistuse järel Tallinnast tagasi koju. 233 arreteeritud mehest jõudis koju tagasi aga vaid 14.

Kokkukogutud toimetati Roomassaare sadamasse, kust küüdilaev nad mandrile viis, pea kohal tiirutamas Saksa lennuk. Meresõidu jooksul eraldati mehed naistest ja lastest. Rohuküla sadamast sundisid sõdurid küüditatavad pikkade tääkide ähvarduse raudteel ootavatesse loomavagunitesse.

Tallinnas paigutati naised ja lapsed Harku vanglasse, mehed aga Patareisse, kust nad 20. juuli paiku rongiga Leningradi kaudu Irkutski oblastisse sõidutati.

1. juuli sündmused Eestis:

1881 – 17 eesti seltsi esitas Aleksander III-le kollektiivmärgukirja, kus olid kirjas rahvusliku liikumise radikaalse suuna peamised poliitilised nõudmised.

1912 – Tallinnas algasid 4. juulini kestnud II Balti ajaloolaste päevad.

1912 – rahvusvaheline autode võidusõit (nn keisrisõit), mis kulges marsruudil Peterburi-Narva-Tallinn-Tartu-Riia, läbis 1. ja 2. juulil ka Eesti.

1930 – riigisiseselt kaotas pass isikut tõendava dokumendina tähtsuse.

1944 – Kadrioru staadionil tähistati nüüdisaegse olümpialiikumise 50. aastapäeva.

1958 – masinatraktorijaamad (MTJ) korraldati ümber remonditehnikajaamadeks. Ümberkorraldamise käigus läks enamik MTJ-de tehnikast kolhooside kätte.

1974 – Eesti Televisiooni soomekeelsed saated olid eetris viimast korda. ETV oli soomekeelseid saateid edastanud alates 7. oktoobrist 1956.

1978 – Tallinna Patarei vanglast vabanes metsavend Taisto Praks.

1994 – Eesti kodanike käes olnud Nõukogude Liidu passid kaotasid kehtivuse.

2003 – avati A Le Coq Tartu Õllemuuseum.

2005 – Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Afganistaniga.

2006 – asutati Eesti Rahvuslik Liikumine.

2008 – viimane ametlik rongisõit Lavassaare–Tootsi kitsarööpmelisel raudteel.

2010 – kell 5 hommikul lülitati täielikult välja analoogtelevisioon.

2013 – Elektriraudtee ASi esimene Stadler FLIRT elektrirong hakkas reisijaid teenindama.

Ja maailmas:

1097 – Antiookia vürst Bohémond I juhtimisel võitsid ristisõdijad türklasi Dorylaioni lahingus.

1520 – asteegid eesotsas kuningas Cuitláhuaciga korraldasid veresauna Hernán Cortési konkistadooridele. Sündmus on läinud ajalukku kui «Kurb öö».

1569 – Poola ja Leedu ühinesid Lublini uniooniks.

1661 – Jõgevamaal Kärdes sõlmiti Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vahel Kärde rahu.

1863 – Ameerika kodusõjas algas pöördelise tähtsusega Gettysburgi lahing.

1867 – moodustati Kanada.

1908 – SOS kuulutati rahvusvaheliseks häiresignaaliks.

1916 – Somme'i lahingu esimene päev, millega langes 20 000 briti sõdurit.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles