TÄNA AJALOOS ⟩ Esimene maailmasõda algab ja lõppeb ühel kuupäeval
28. juuni 2023, 06:00
1914 – Gavrilo Princip mõrvas Sarajevos Austria troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi. Atendaadist ajendatud maailmasõda lõppes formaalselt täpselt viis aastat hiljem Versailles’ rahuga.
Bosnia serblasest Gavrilo Princip oli atendaadi ajal 20-aastane ja tegutses revolutsioonilise liikumise Mlada Bosnia liikmena. Sellele lisaks oli ta aktiivne ka Serbia salaorganisatsioonis «Must käsi». Lisaks temale oli ertshertsogit varitsemas veel mitmeid vandenõulasi, kes sihtisid lisaks Ferdinandile ka teisi korteeži liikmeid.
Franz Ferdinandi atentaadist alguse saanud segadus rahvusvahelises poliitikas kujunes niigi pingelises olukorras kiiresti kogu kontinenti endasse haaravaks sõjaks, milles hukkus hinnanguliselt ligi 10 miljonit inimest.
Sõda lõppes lõpuks Saksamaa ja selle liitlaste lüüasaamisega. Reaktsioonina puhkenud revolutsioonis kukutati keiser Wilhelm II ja Saksamaa lakkas olemast keisririik. Lisaks Saksamaale lõppes Esimese maailmasõjaga ka Austria-Ungari ja Ottomani impeeriumi ajajärk.
Versailles’ rahu aluseks olnud Pariisi rahukonverentsil surusid sõja võitnud Antanti riigid Saksamaale peale tingimused, mille olid juba enne isekeskis kokku leppinud. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsioonide salajastel läbirääkimistel ning esitati sõja kaotanud Saksamaale ultimaatumina.
Versailles’s kehtestatud reparatsioone ja piiranguid pidasid mitmed sakslased, nende seas ka Adolf Hitler riigile alandavaks ning paljud ajaloolased on seisukohal, et Versailles’ reeglid on üks põhjustest, miks Saksamaa 1930. aastatel Hitleri pakutud totalitaarse rahvusluse suuna valis.
28. juuni sündmused Eestis:
1905 – Eestis kuulutati välja 8. osaline mobilisatsioon, mille käigus värvati Võru- ja Saaremaalt sõjaväkke 670 meest.
1912 – Narvas ilmus eesti bolševike ajalehe Kiir esimene number.
1941 – sündis laulja Vello Orumets.
1950 – likvideeriti Õpetatud Eesti Selts.
1988 – Tallinnas Tõnismäel kaevas üle 4000 Rahvarinde aktivisti kaablikraavi Eesti Rahvusraamatukogu uue hoone ehitusel.
1992 – toimus põhiseaduse referendum, millest võttis osa 66,38 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Nendest 91,2 protsenti ütles «jah» uuele põhiseadusele.
1995 – Valitsustevahelise kokkuleppega keelustati Estonia vraki ülestõstmine.
2013 – suri laulja Silvi Vrait.
Ja maailmas:
1389 – Kosovo lahing, milles Serbia kaotas veriselt türklastele.
1519 – Karl V valiti Püha Rooma riigi keisriks.
1635 – Guadeloupe sai Prantsusmaa kolooniaks.
1651 – algas Berestečko lahing, millest kujunes üks 17. sajandi suuremaid.
1712 – sündis prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau.
1922 – Iirimaal algas kodusõda.
1940 – Rumeenia oli sunnitud loovutama Nõukogude Liidule Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina, mille Punaarmee okupeeris.
1941 – Saksa väed hõivasid Minski.
1944 – Punaarmee hõivas Petroskoi.
1950 – Korea sõda: Põhja väed okupeerisid Seouli.
1956 – ülestõus Poznańis kommunistliku võimu vastu suruti veriselt maha.
1969 – New Yorgis toimusid nõndanimetatud Stonewalli rahutused, mida peetakse kaasaegse LGBT-liikumise alguseks Ameerika Ühendriikides.
1971 – sündis ettevõtja Elon Musk.
2006 – iseseisvunud Montenegro sai ÜRO liikmes.