/nginx/o/2017/06/21/6803555t1hed91.jpg)
Kuul maandumine võiks maailma kuulsaima teoreetilise füüsiku sõnul toimuda aastal 2020 ja juba 30 aasta pärast võiks valmida ka Kuu-baas, vahendab BBC.
Stephen Hawking kutsus inimkonda üles kosmosesse laienema (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
21. juuni 2017, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks meie planeedi ainsa loodusliku kaaslase taaskülastamisele võiks esimene inimene Hawkingi sõnul jõuda Marsile aastaks 2025. Selline võiks vähemasti olla seatav eesmärk, mille Hawking Noras Trondheimis toimunud Starmusi festivalil välja kuulutas.
Inimkonna kosmosesse laienemise mõte seisneb Hawkingi sõnul aga mitte niiväga tihtimatus vajaduses neid kaugeid taevakehi külastada, vaid pigem inimkonnale ühise eesmärgi leidmises. Nagu kirjutas BBC, peaks kosmosesse mõte seisnema kosmoseprogrammi taaskäivitamises, uute liitude sõlmimises Maa peal ja inimkonnale uue eesmärgitunde andmises.
«Kosmosesse laienemine muudaks täielikult inimkonna tulevikku. Loodan, et see suudab rahvad ühe ja ühtse väljakutse taha ühendada,» ütles Hawking. «Uus ja ambitsioonikas kosmoseprogramm õhutaks ka noori inimesi ja turgutaks nende huvi selliste valdkondade nagu astrofüüsika ja kosmoloogia vastu.»
Hawkingi sõnavõtu taustaks on vaidlus selle üle, kas kosmosesse laienemine, mida näib aktiivselt soosivat ka USA president Donald Trump, on tõepoolest vajalik. Kriitikud toovad olulisema alternatiivina välja Maa kaitsmise inimkonna tekitatava kahju eest, mis vajab hädasti nii rahalisi, teaduslikke ja materiaalseid ressursse.
Professori Hawking kinnitas, et ei eita kliimamuutustega võitlemise olulisust ja nimetas Trumpi hiljutist Pariisi kliimaleppest lahti ütlemist suurimaks kliimapoliitiliseks veaks inimkonna ajaloos. Kosmosesse laienemine on tema hinnangul aga ometigi vajalik, kuna inimkond on siinset planeeti kliimamuutustega ära rikkumas ja olemasolevaid ressursse ammendamas.
«Väljapoole laienemine võib olla ainus, mis päästab meid meie enda käest. Olen veendunud, et inimesed peavad Maalt lahkuma,» ütles Hawking. Tema sõnul on inimkonna Maal säilimine pikas perspektiivis välistatud – saatuslikuks võib meile saada kasvõi hiigelasteroid või planeedi neeldumine Päikesesse.
Oma mõtetes ei ole maailma juhtiv füüsik mõistagi üksi. Köödunud septembris Tallinnagi külastanud Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor ütles intervjuus Postimehele, et näeb lähiaastatel lõppeva elueaga Rahvusvahelise Kosmosejaama ISS järglasena just nn Kuu-küla, milles võiksid osaleda märksa laiem ringi riike, rahvuseid ja organisatsioone kui praegu ISSis.
Üht või teist pidi on oma pilgu Kuule pööranud ka venelaste RosKosmos ja Hiina kosmoseagentuur. NASA hoiab oma tähelepanu hetkel siiski peamiselt Marsil.