Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti teadlaste avastus: metsistele on ohuks seni vähetähtsaks peetud metsloomad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti teadlaste uuringust selgub, et metssead on niigi väheneva arvukusega metisstele oluliselt suuremaks ohufaktoriks kui seni arvatud. | FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja / Scanpix

Uue DNA-analüüsi meetodiga läbi viidud uuringust selgub, et metssead mõjutavad metsise arvukust kordades rohkem kui seni arvatud, kirjutab ornitoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.

Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Metssea mõju metsakanaliste arvukusele on seni peetud aga vähetähtsaks – kuna seedeprotsessid hävitavad suure osa loomsest materjalist, ei ole metssigade väljaheidetest linnujäänuseid olulisel määral leitud. Munade ja tibude jäänuseid on visuaalselt pea võimatu tuvastada. Seetõttu ei olegi täpselt teada, kui sagedasti linnud metssigade menüüsse satuvad ja milline roll on metssigadel kohalike linnuasurkondade mõjutajana.

Kuna senised teadmised lindude osakaalust metssigade menüüs baseerusid pelgalt väljaheidetest leitud linnujäänustel, otsustasid Tartu ülikooli terioloogid uurida nende väljaheidetes leiduvat saakloomade DNA-d.

Uuringu tarbeks koguti metsiste mänguplatside lähedusest Soomaalt, Karulast ja Ida-Eestist metssigade väljaheiteid. Nende põhjal tehtud analüüsid näitasid, et valdav osa (78,9%) metssigadest toitub taimsest materjalist, kuid molekulaarsel meetodil tuvastati lindude olemasolu 17,3% väljaheidetes – seda on 4,5 korda rohkem kui proove vaid visuaalsest inspekteerides tuvastada suudeti (3,8% proovidest). Väljaheidete uurimiseks kasutatud uudne metoodika võimaldas oluliselt täpsemini määrata ka lindude liigilist kuuluvust – lisaks metsisele tuvastati ka tedre, laanepüü ja vareslaste DNA-de jälgi. Metsise DNA jälgi tuvastati aga sagedamini kui seda oleks võinud nende arvukusandmete põhjal eeldada. Seega võib metssiga pidada oluliseks ohuks nii metsistele kui ka teistele kanalistele.

Lindude tuvastamiseks kasutatav uudne metoodika võimaldab koguda informatsiooni liikidevaheliste suhete kohta neid otseselt häirimata. Paranenud teadmiste kvaliteet peaks tulevikus tagama ka pädevama liikide kaitse.

Ajakirjas PLoS One avaldatud uuringu autorid on Ragne Oja, Egle Soe, Harri Valdmann ja Urmas Saarma ning sellega saab lähemalt tutvuda siin.

Uudistega Eesti linnustiku kohta saab lähemalt tutvuda ornitoloogide portaalis linnuvaatleja.ee.

Tagasi üles