Elon Musk avaldas Marsi koloniseerimisest utoopilise teadusartikli (5)

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku kujutis Marsi-kolooniast.
Kunstniku kujutis Marsi-kolooniast. Foto: Musk, E. New Space

SpaceXi juht kirjeldab oma silmatorkavalt üldsõnalises artiklis inimkonna Marsile asutamiseks vajalikke 100 inimest kandvaid hiiglaslikke kosmoselaevu.

Uue põlvkonna kosmoseavastusele keskenduvas väljaandes New Space (Uus kosmos) ilmunud artikkel on omamoodi kokkuvõte Muski kui ühe maailma juhtiva kosmose-ettevõtja ja –visionääri senistest seisukohavõttudest hiljutisel Mehhikos toimunud kosmonautikakonverentsil, kuid sellele lisaks toob ta välja mõndagi seni avaldamatut.

Marsi koloniseerimise peamise põhjusena toob Musk välja, et pikemas kosmilises perspektiivis on võimatu, et inimkond suudaks elada igavesti ja nii on tema hinnangul vältimatu kusagile mujale n-ö varu-inimkonna loomine. Sellest lähtekohast vaadates on selge, et tulevane koloonia peab tulema Marsile, kuna Veenus ja pea kõik teised planeedid on selleks liiga vaenulike tingimustega, Kuu aga liiga väike.

Marsi elutingimustest rääkides muutub Musk suisa lapsikuks: «Marsil olla oleks väga lõbus, kuna sealne gravitatsioon on vaid 37% Maa omast ja nii saaksime me tõsta väga raskeid asju ja ringi hõljuda. Sellele lisaks on Marsi ööpäev Maaga väga sarnane. Meil on ainult vaja populatsioone muuta – praegu on Maal seitse miljardit inimest ja Marsil mitte ühtegi.»

Tema visioonis peaks koloniseerimiseks minema vaja hiiglaslikke kosmoselaevu, mis suudaksid kanda punasele planeedile korraga 100 inimest. Mõistagi tahab ta ise sellised laevad ka ehitada.

Marsi asustamiseks vajalikuks inimeste arvuks peab ta mitte vähemat kui 1 miljonit inimest ning sellise asustuse loomiseks vaja minevaks minimaalseks ajaks 40-100 aastat. Ühe inimese sinna toimetamise hinnaks hindab ta praeguste meetodite juures ligikaudu 10 miljardit dollarit ja kirjeldab selleks vajalikke arenguid järgmiste diagrammide abil:

Foto: Musk, E. New Space
Foto: Musk, E. New Space

Sisuliselt ütleb ta nendega, et Marsile minekule peavad õla alla panema ka need, kes ise sinna minna ei taha. Sellisel juhul saaks ühe Marsi-pileti hinnaks ligikaudu ühe keskmise elumaja hind.

«Kindlasti ei tahaks kõik minna. Tõenäoselt tahaks minna väga väike osa Maa inimkonnast, aga minna peaks tahtma piisavalt suur hulk, et protsess käima panna. Inimesed võiksid hankida endale sponsoreid ja ühel hetkel saaksid minna peaaegu kõik, kui nad vaid sihi silme ette võtavad ja raha säästavad. Arvestades, et tolleks hetkeks oleks Marsil suur tööjõu puudus, oleks seal kindlasti ka tööd,» arvab Musk.

Edasi kirjeldab ta lühidalt nii Marsile jõudmiseks vajalikku lennusüsteemi, vajalikke kütuseid ja raketitehnoloogiaid, mis ei olegi väidetavalt «nii keerulised». Tulevikuplaanide ajastuse osas on ta enda sõnul meelega ebamäärane, kuid üritab siiski teha kõik, et inimene võimalikult kiiresti Marsile saada. Heal juhul peaks inimese Marsile saama lähema 10 aasta jooksul, kuid seegi on tema sõnul vaid prognoos.

Kosmoseteadlased jäävad Muski visiooni osas siiski kahtlevale seisukohale, vahendab The Guardian.

Näiteks teatas NASA endine teadusjuht Ellen Sofran, et inimeste Marsile asustamine juhiks tähelepanu eemale olulisematelt teemadelt. «Ma ei näe, et me hakkaksime kunagi inimesi massiliselt Marsile asustama. Meie peamine töö on hoida oma koduplaneeti elukõlbulikuna. Planeet B’d ei eksisteeri,» ütles ta Guardanile.

Veelgi kriitilisem oli oma Twitteri-postitustes aga Euroopa Kosmoseagentuuri ESA teadusnõunik Mark McCaughrean.

«Detailne? See peab olema nali. Artikkel on enam-vähem transkriptsioon tema konverentsil peetud heietustest. Rakettide osas asjalik, aga kõige muu osas tühi jutt,» kirjutas McCaughrean ja lisas, et Muski avaldatu pisendab suurt osa kõige keerulisematest probleemidest. «Enne Päikesesüsteemi koloniseerima hakkamist tunnen palju vähem muret selle üle, et kuidas inimestest mitme-planeedi liiki teha ja palju rohkem selle üle, kuidas Maad mitme liigi planeedina hoida.»

«See artikkel on suurejooneline investeerimiskõne, mida võimendab ulmekoomiksite peal üles kasvanud kergeusklike fännide entusiasm,» ei jäänud McCaughrean kogu projekti kritiseerimisel tagasihoidlikuks.

Lisaks kaasneb Marsi koloniseerimisega ka moraalseid kaalutlusi – praegu pole veel kindlalt teada sedagi, kas seal on üldse kunagi elu eksisteerinud.

«Hetkel on moraalselt ülioluline hoida Marsi sellisena, nagu ta on. Kuniks me ei ole suutnud ammendavalt vastata küsimusele elu olemasolu kohta seal, peame jalad Maa peal hoidma. Sinna minek oleks kosmiline vandalism,» selgitas oma kaalutlusi professor Andrew Coates Londoni Ülikooli kosmoselaborist.

Muski artikkel ilmus ajakirjas New Space.

Kommentaarid (5)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles