Seitse kõige omapärasemat planeeti

Eva-Lotta Kivi
, Teemaveebide toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige külmem eksoplaneet.
Kõige külmem eksoplaneet. Foto: Reuters/ScanPix

Astrononoomid avastasid hiljuti eksoplaneedi, kus valitseb teadaolevalt kõige kuumem temperatuur. Milline planeet on aga kõige külmem, väiksem või vanem?

Kõige kuumem

Planeedil valitsev temperatuur sõltub sellest, kui kaugel asub ematäht ja, kui kuum see on, kirjutab The Conversation.

Kõige kuumem eksoplaneet on hiljuti avastatud Kelt-9b – temperatuur võib seal küündida lausa 4300 °C kraadini. Päikesesüsteemis on ühed kõige kuumemad aga Merkuur ja Veenus. 

Kunstniku nägemus eksoplaneedist Kelt-9b ja selle tähest. Foto:
Kunstniku nägemus eksoplaneedist Kelt-9b ja selle tähest. Foto: Foto: NASA/JPLCaltech/R.Hurt/SWNS/Scanpix

Merkuur asub päikesele kõige lähemal ja päeval ulatub seal temperatuur umbes 430 °C kraadini. Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis on aga Veenus, keskmise temperatuuriga 462 kraadi °C.

Kõige külmem

Kõige külmem temperatuur valitseb planeedil nimega OGLE-2005-BLG-390Lb. Linnutee galaktikas asuv eksoplaneet on oma massilt Maast umbes viis korda suurem. Selle temperatuur võib langeda lausa -223 °C kraadini.

Kunstniku nägemus planeedist OGLE-2005-BLG-390Lb. Foto:
Kunstniku nägemus planeedist OGLE-2005-BLG-390Lb. Foto: Foto: NASA

Kõige väiksem planeet

Kõige väiksema eksoplaneedi tiitlit kannab hetkel Kepler-37b. See on kuust veidi suurem, kuid Merkuurist jällegi väiksem.

Eksoplaneedi pinnatemperatuur ulatub 420 °C kraadini ja selle tõttu ei ole seal elu võimalik.

 Kepler-37b Foto:  NASA/REUTERS/SCANPIX
 Kepler-37b Foto:  NASA/REUTERS/SCANPIX Foto: NASA/REUTERS

Kõige suurem planeet                                                           

Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter. NASA on kõige suuremaks eksoplaneediks nimetanud aga DENIS-P J082303.1-491201 b. See on Jupiteri massist 28,5 korda suurem.

Tegu on nii massiivse planeediga, et tihti arutatakse, kas seda hoopis Pruuni kääbusena klassifitseerima ei peaks. Pruunid kääbused on planeedi (hiidplaneedi) ja tähe (punase kääbuse) vaheliste omadustega taevakehad.

Kõige vanem planeet

12,7 miljardi vanune PSR B1620-26 b on kõige vanem hetkel teadaolev eksoplaneet. Meie universum on antud planeedist vaid umbes miljard aastat vanem.

Kunstniku illustratsioon maailma vanimast planeedist. Foto:
Kunstniku illustratsioon maailma vanimast planeedist. Foto: Foto: NASA/G. Bacon

Kõige noorem planeet

Tähesüsteem V830 Tauri on vaid 2 miljoni aasta vanune. Sealses tähesüsteemis tiirlev hiiglaslik eksoplaneet V830 Tau b on kolm neljandikku hiidplaneedi Jupiteri massist. Selle ematäht on oma massilt päikesega võrdne, kuid raadiuselt kaks korda suurem.

Planeet, kus on kõige halvem ilm

Kuna eksoplaneedid asuvad meist väga kaugel, on raske kindlaks teha,  millised ilmastikuolud seal valitsevad. Meie päikesesüsteemist läheb halvima ilma tiitel aga ilmselt Veenusele. Maaga umbes sama suur planeet on kaetud nimelt väävlihappe pilvedega.

Kuna atmosfäär liigub kiiremini, kui planeet jõuab pöörelda, tekivad seal tugevad tormid. Veenuse atmosfäär on Maa omast umbes 100 korda tihedam ja koosneb 95 protsendi ulatuses süsinikdioksiidist. Selle tulemusel tekib kasvuhooneefekt, mis kergitab temperatuuri väga kõrgele.

Planeet Veenus Foto: Scanpix
Planeet Veenus Foto: Scanpix Foto: SCANPIX
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles