Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
SISUTURUNDUS

Miks tasuks valida loominguline töö ja kust alustada?

PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
EKA moetudengite kollektsioon «Ebamaine» 2016, autor Kertu Kivistik. Foto: Riina Varol. Stilist: Liisi Eesmaa. | FOTO: Riina Varol

Looming – sellega tegeleb ju igaüks! Igal hommikul kehastud sa moestilistiks, kes sätib kapis leiduvatest riideesemetest kokku päevaks sobiva komplekti. Paljudest tüdrukutest ja mõnedest poistest saavad seejärel meigikunstnikud, kes peegli ees endale soengut seavad ja näkku värvi lisavad. Koolis tegeldakse loova kirjutamisega; kui aga kodutöö tegemata, siis tihti ka loova luuletamisega. Peale kooli lähevad mõned meist tantsima, laulma, maalima, pildistama. Kes aga mitte, saab näiteks kätt proovida loova kokakunstiga segades kokku fantastilisi roogi kõigest, mida külmkapis parasjagu leidub.

Jah, ilma loominguta ei õnnestu meil päevagi elada. Looming on loomulik, looming on lahe. Kuid kas sellega on võimalik ennast ka majanduslikult ära elatada või suisa head palka teenida? Kas looming saab olla normaalse inimese elukutseks? Saab! Ja kuidas veel!

Interaktsioonidisain | FOTO: Solarseven

Miks valida just loominguline töö?

Loome-ametid on alati maailma kõige paremad ja huvitavamad. Esiteks annab loominguline töö suurima vabaduse. Loome-inimene teeb põhimõtteliselt eimillestki midagi – omaenda käte ja mõttejõuga. Seepärast on ta ka iseenda peremees. Iga päev saadab ta korda imesid ja aitab maailma paremaks muuta. Hinnatud loome-spetsialist saab valida tööaega omal äranägemisel ning puhata siis, kui see talle sobib.

Eriti vabana tunnevad ennast vabakunstnikud – need, kellel on antud tugevat selgroogu ja kompromissitust kunstnikutööd teha, väljendada julgelt oma arusaamu ja tundmusi maailma kohta. Ausus ei pruugi loomulikult kõigile meeldida - seepärast on tegemist vaprust nõudva tööga. Vabad kunstid aga pakuvad tegijale kõikidest ametitest kindlasti kõige enam rahuldust – ise tead, mis teed ja kellegi pilli järgi tantsida ei ole tarvis (juhul muidugi, kui ei tegele tantsukunstiga).

Neile, kes eelistavad töötada põnevust pakkuvate piirangute maailmas ja otsida uusi kavalaid võimalusi, kuidas ohtlikest karidest mööda triivida, sobib aga suurepäraselt rakenduslikum loometegevus – näiteks disain ja arhitektuur. Disainerid ja arhitektid nuputavad päevast päeva, mismoodi inimeste elu ja keskkonda mugavamaks, paremaks ja kaunimaks teha, kuidas väheste vahenditega saavutada võimsaid tulemusi.

Osa disainereist armastavad välja mõelda uusi asju ja enneolematuid teenuseid, teised kokku panna terveid süsteeme või parandada neid, mis logisevad. Disainerid ja arhitektid lahendavad keerulisi probleeme loominguliselt, nähes vanu tüütuid olukordi täiesti uue pilguga. Vahel on vaja vaid väikest nihet, et asjad sujuvamalt liikuma hakkaks ning meile kahju asemel hoopis tulu tooks. Tulu üle ei kurda küll ükski tegus disainer või arhitekt. Tellijal pole rahast kahju, kui ta saab vastu senisest palju parema toote, hoone, protsessi vm.

Kust alustada?

Hea uudis kõigile noortele: geniaalseks disaineriks ja arhitektiks ei pea sündima! Piisab õppimisest. Selles valdkonnas võivad läbi lüüa kõik, kel nupp nokib. Kas sa kunstiringis oled käinud või mitte – kui sulle meeldib juurelda, miks asjad just nii on, nagu nad on ja kas ei saaks kuidagi paremini, kui sa armastad leiutada ja katsetada, kui sulle sobib koostöö ja inimeste aitamine, siis võib sinustki saada disainer või arhitekt.

Viimasel ajal on EKAsse astunud palju inimesi, kes õppinud mõnes teises kõrgkoolis näiteks juurat, arstiteadust, geenitehnoloogiat, logistikat, avalikku haldust jne. Osad neist on kooli pooleli jätnud, teised lõpetanud, mõned lausa kuldmedaliga. Ja lõpuks, aastaid hiljem, on nad ikka oma südamehäält kuuldes EKAsse tulnud. Milleks venitada ja aega raisata? Kui ikka tõmbab loomingu poole, tule kohe!

EKA sisearhitektuuri tudengi Birgit Õiguse metsainstallatsioon "Ruup" 2015. / Tõnu Tunnel, Eesti Kunstiakadeemia | FOTO: Tõnu Tunnel, Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Kunstiakadeemias on üle 30 erineva õppekava, mille hulgast valida – fotograafia, uusmeedia, mood, sisearhitektuur, graafiline disain, muinsuskaitse ja konserveerimine, arhitektuur ja linnaplaneerimine, tootedisain, keraamika, tekstiilidisain ja palju-palju muud. Hakkab looma!

Tutvu Eesti Kunstiakadeemia erialadega ja sisseastumistingimustega artun.ee ning esita oma avaldus enne 29. juunit.

Tagasi üles