Ameerika teadlaste uuring toob selgust inimese aju arengu mõistatusse, vahendab ERR Novaator.
Uuring: noorukieas vähenevat ajumahtu kompenseerib hallolluse tihenemine
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
26. mai 2017, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid on inimese arengu osas kehtinud üldarusaam, et aju hallollus väheneb noorukieas, mida on kinnitanud hallolluse mahu ja ajukoore paksusega seotud uuringud. Kuna on kindlaks tehtud, et suurem ajumaht on seotud parema kognitiivse võimekusega, on teadlaste jaoks mõistatuslik, miks kongnitiivne võimekus paraneb lapsest täiskasvanuks saamise jooksul märkimisväärselt ja samaaegselt, kui ajumaht ja ajukoore paksus vähenevad.
Akadeemilise meditsiinikeskuse Penn Medicine'i teadlaste avaldatud uuring võib aidata selle mõistatuse lahendada, sest näitab, et kuigi ajumaht tõepoolest väheneb lapsest täiskasvanuks saamise jooksul, siis tegelikult hallolluse tihedus samal ajal suureneb. Nende andmed näitavad ka seda, et kuigi naistel on väiksem ajumaht – mis on proportsionaalne nende väiksema kasvuga – on nende hallolluse tihedus suurem kui meestel, mis võib selgitada seda, miks nende kognitiivne võimekus on meestega samaväärne väiksemast ajumahust hoolimata. Seega, kuigi noorukite ajumaht väheneb ja naistel on ajumaht väiksem kui meestel, kompenseerib seda hallolluse suurenenud tihedus.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.
Uuring ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience.