Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskjate kaudu hukka saada, vahendab ERR Novaator.
Võltsröövikud reetsid maailma kõige karmima kiskjate ohuga paigad
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
24. mai 2017, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulub ka Tartu Ülikooli zooloogia vanemteadur Tiit Teder, viis liigirikkuse ja kisklusriski vahelise seose leidmiseks läbi seni mastaapseima analoogse uurimuse, vahendas «Aktuaalne kaamera.»
Teadlased kleepisid 31 paigas üle maailma Gröönimaast Austraaliani ligi kolm tuhat plastiliinist röövikumulaaži looduslikus keskkonnas kasvavatele puulehtedele ja jätsid need sinna keskmiselt kümneks päevaks, et hiljem vaadelda mulaažidele tekitatud kahjustusi.
«Küsisime, kas liblikaröövikud on lõunas suuremas ohus võrreldes põhja laiuskraadidega. Üldine sõnum on, et jah, põhjas on kisklus oluliselt madalam kui lõunas. Näiteks, kui me võrdlesime Gröönimaad ja ekvaatorit, siis lõunas oli liblikaröövikul umbes kaheksa korda suurem tõenäosus saada kiskjate läbi surma võrreldes Gröönimaa katsealaga,» selgitas Teder.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.
Uuring ilmus ajakirjas Science.