/nginx/o/2017/05/23/6699849t1hc447.jpg)
Uue keemilise protsessi avastamisel võib olla olulisi tagajärgi elu kõige elementaarsemate osakeste tekkimise kohta, vahendab Newsweek.
Teadlased käisid välja uue teooria elu alguse kohta Maal (2)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
23. mai 2017, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu teke on teatavasti üks teaduse kõige kriipivamaid küsimusi, millele keegi ei ole seni osanud ammendavat vastust anda. Teadusliku konsensuse kohaselt pidi kõik saama alguse üherakuliste organisatsioonide kujul ligi 3,8 miljardit aastat tagasi varase Maa ürgsetes vesistes tingimustes. Kuidas see aga täpselt toimus, on senini vaidlusküsimus.
On teada, et elu tekkeks on lisaks muule vaja suurte pärilikku informatsiooni kandvate makromolekulide – DNA ja RNA – teke. Need koosnevad aga väiksematest molekulidest, muu hulgas ka nn lämmastikalustest ilma milleta ei ole ka elu tekkimine võimalik. Nende võimalikule tekkele ajakirjas Nature Communications ilmunud uuring keskendubki.
Need väikesed orgaanilised molekulid on DNA ja RNA pikkade kettide n-ö elementaarosad nukleotiidid, mis jagunevad omakorda veel erinevateks klassideks. Konkreetsemalt võeti vaatluse alla molekulid nimega puriinid ja pürimidiinid, mille kohta oli varasem teaduslik konsensus, et need kaks molekulide gruppi peavad olema tekkinud täiesti erinevates tingimustes ja kindlasti mitte korraga. Nende tekkeks vajalikud tingimused on lihtsalt liiga erinevad.
Värske uuring näitab aga esmakordselt, et nende ühes protsessis koos tekkimine pole sugugi võimatu.
«Me näitame uut vaadet sellele, kuidas algsed RNA molekulid tekkisid ja pakume välja lihtsa keemilise lahenduse puriini ja pürimidiinide tekke kohta,» teatas uuringu autor Matthew Powner.
Avastatud reaktsioonis tekivad mõlemad molekulid ühisest lähteainest, mis võis eksisteerida ka enne elu teket. Aine nimi on 8-okso-puriin, mis on pürimidiini struktuuriga väga sarnane. Sellest puriinide ja pürimidiinide sünteesimiseks on vaja ka suhkru «raami», kuid protsessi käigus tekkivate molekulide omavahelisel reageerimisel tekivadki aegamööda RNA ja ka elu tekkeks vajalikud ained.
Mõistagi näevad uuringu autorid siin võimalikku sammu lähemale elu tekke saladusele – on see ju märksa lihtsam ja ökonoomsem lahendus kui kahe molekuli eri tingimustes tekkimine. Lisaks ei ole ka kuigi tõsist põhjust kahelda selle toimumise võimalikkuses.
Samas oleme me jätkuvalt väga kaugel elu tekkimise ammendavast seletamisest. Antud uuring pakub aga uue lähenemise, mis võib meid õigetele vastustele oluliselt lähemale viia.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.