Teadlased kirjeldavad Kairost lõunasse jääva Minya provintsi katakombidest leitud inimjäänuseid kui «pretsedenditut» avastust.
Egiptuse hauakambrist leiti suur hulk täiesti ebatavalisi muumiaid (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
15. mai 2017, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgsetel andmetel on muumiate näol tegemist mitte-kuninglikku päritolu inimestega, kelle jäänused leiti ulatuslikust hauatunnelite labürindist Touna-Gabali piirkonnast Egiptuse keskosas asuvas Minya provintsis. Mis ajast muumiad pärinevad, ei ole veel teada.
Lisaks muumiatele oli hauakambrites veel ka kuldsed linad, savist ja lubjakivist sarkofaagid ning kaks muistses egiptuse keeles kirjutatud tekstidega kaetud papüürust. Peale inimjäänuste tuvastati ka mitu lindude ja loomade jäänustega kirstu ning kogu leiukoht asub ka muistse loomade matmispaiga läheduses.
Egiptuse Antiigimuuseumi sõnul pärinevad leidu tõenäoselt Egiptuse Hilisest perioodist, mis kestis ligi 300 aastat Aleksander Suure vallutusteni aastal 332 eKr. Siiski ei ole miski veel kindel ning üks ministeeriumi kõneisik käis AFP uudisteagentuurile välja ka teooria, mille kohaselt võivad jäänused olla pärit hoopis Ptolemaiose Dünastaiast, mille asutajaks oligi Aleksandri kindral Ptolemaios.
Antud piirkonnast ei ole mitte-kuninglikke muumiaid varem leitud, mistõttu on avastus tõstnud teadlaste lootusi leida piirkonnast lähiajal veel samalaadseid muistiseid.
Kairo Ülikooli väljakaevamiste juht Mohamad Hamza kirjeldas leide kui tähtsaid ja pretsedendituid edusamme muistse Egiptuse uurimises ning antiigiministeerium Haleda al-Enani teatas pressiüritusel, et see avastus on uue uurimissuuna jaoks vaid algus.