Keskaegsed usukombed pärandasid meile tänapäevased kanad

Kaur Maran
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudse DNA-analüüsi meetodi katsetamiseks läbi viidud geeniuuringust selgus ootamatult, kuidas keskaegsed kombemuutused suunasid kanade evolutsiooni ja tegid kanad selliseks, nagu me neid tänapäeval tunneme.
Uudse DNA-analüüsi meetodi katsetamiseks läbi viidud geeniuuringust selgus ootamatult, kuidas keskaegsed kombemuutused suunasid kanade evolutsiooni ja tegid kanad selliseks, nagu me neid tänapäeval tunneme. Foto: Joe Giddens/PA Wire/PA Images/Scanpix

Uudse DNA-analüüsi meetodi katsetamiseks läbi viidud geeniuuringust selgus ootamatult, kuidas keskaegsed kombemuutused suunasid kanade evolutsiooni ja tegid kanad selliseks, nagu me neid tänapäeval tunneme.

Võrreldes oma looduses elavate sugulastega on inimesega koos elama harjunud kodukanad väga erinevad: kodustamise käigus on nad hakanud inimesi vähem kartma, on muutunud üksteise vastu vähem agressiivseks, neil on tekkinud võime aasta ringi paljuneda ja muneda ning kõigele lisaks on esinenud ka muutusi nende jalgade ja naha värvis.

Seni on arvatud, et need muutused pärinevad kanade kodustamise ajast ligi 6000 aastat tagasi, kuid nagu selgub Briti teadlaste värskest uuringust, peavad muutused olema hoopis hilisemad ja nende taga võivad olla täiesti ootamatud põhjused, millesse on segatud nii keskaegsed mungaordud, võõrvallutused kui ka viktoriaanliku Suurbritannia ülikute tõuaretuseksperimendid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles