Esmakordselt on inimlaste DNA tehtud kindlaks ilma luujäänuste olemasoluta, teatasid Max Plancki Instituudi teadlased.
Koopamudast leitud DNA toob inimese eellaste uurimisse uued horisondid
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
30. aprill 2017, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saavutus on oluline, kuna laiendab oluliselt võimalusi, mis paleontoloogidel muistsete inimlaste uurimiseks kasutada on. Nimelt on Euroopast, Aasiast ja mitmelt poolt mujaltki maailmas leitud rohkelt inimtegevuse jälgi – tööriistu, söödud loomade luid jne – , aga ilma inimeste enda tükkideta ei ole seni suudetud teha kuigi häid järeldusi selle kohta, kes need jäljed jätsid.
Nüüd aga on grupp Max Plancki Instituudi teadlasi avaldanud uurimuse, milles näitavad veenvalt, et on ka teisi viise muistse DNA uurimiseks. Selleks koguti seitsmest arheoloogilisest leiukohast proove kohalikest setetest, millest õnnestus välja puhastada kunagi erinevatele imetajatele kuulunud DNA tükid. Sellega suudeti tõestada näiteks neandertallaste kunagine viibimine koopas, kust ei olnud teada ühtegi luu leidu. Lisaks leiti Denisova inimese pärilikkusainet Denisova koopast.
Uuringu käigus välja töötatud metoodikad võimaldavad teadlastel uurida paljude arheoloogiliste leiukohtade kunagisi elanikke, kes ei jätnud oma elukeskkonda aga ühtegi luud ega muud füüsilist jälge.
Uurides selliste meetoditega neandertallaste ja Denisova inimeste leiukohti, saavad teadlased teha järeldusi ka nüüdisinimese ajaloo kohta.
«Teame, et teatud setetes sisalduvad ained seovad DNAd. Niisiis otsustasime uurida, kas inimlaste DNA säilib arheoloogiliste leiukohtade setetes,» kommenteeris uuringu lähtekohti Matthias Meyer Max Plancki Instituudist.
Strateegia otsimine
Uuringus osales suur võrgustik teadlasi Belgiast, Horvaatiast, Prantsusmaalt, Venemaalt ja Hispaaniast. Uuritud setetest vanimad pärinesid 550 000 aasta tagant, uusimad olid vaid 14 000 aasta vanused. Üliväikestest kogustest materjalist suudeti eraldada mitokondriaalset DNAd, mille põhjal suudeti tuvastada nii mammuteid, karvaseid ninasarvikuid, koopakarusid ja koopahüääne.
Otsingute eesmärgiks oli aga siiski leida inimlaste DNAd.
«Algsete tulemuste põhjal kahtlustasime, et enamuses meie proovides on muude imetajate DNAd liiga palju, et inimeste oma üles leida,» ütles uuringu esimene autor ja Max Plancki Instituudi doktorant Viviane Slon. «Siis aga muutsime strateegiaid ja hakkasime otsima spetsiifilisi inimlaste DNA fragmete.»
Neljast leiukohast kogutud üheksa proovi sisaldasid inimlaste määramiseks piisaval kogusel inimlaste geneetilist materjali. Neist kaheksa osutus neandertallaste jäänusteks ja üks Denisova inimese omaks.
«Setetest inim-DNA määramisega saame määrata inimese kohalolekut ka kohtades, kus seda teiste meetoditega teha ei saa,» ütles Max Plancki instituudi evolutsioonigeneetika osakonna direktor, Eesti juurtega geeniteadlane Svante Pääbo. «See tähendab aga, et setetest kogutavad DNA proovid on väga väärtuslik infoallikas, millest võib tulevikus saada üks põhilistest uurimismeetoditest.»
Uuring ilmus ajakirjas Science.