Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Merepõhjast leiti ennenägematu ussikujuline karp

Filipiinidelt avastatud uus limuseliik näitab täiesti uue eluviisi võimalikkust.

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Filipiinide laguunist avastatud suur laevaoherdi. | FOTO: Marvin Altamia

Filipiinidelt madalast laguunist hiiglasliku laevaoherdi leidmine on selgrootuid uurivatele teadlastele nagu seniteadmata dinosauruse avastamine.

Möödunud nädalal teatasid Ameerika Ühendriikide ja Filipiinide teadlased erakordsest avastusest: Mindanao saare rannikul asuvast lahest toodi välja pooleteisemeetrine pesapallikurikat meenutav ese, mille sisemusest roomas pärast kesta purustamist välja hiiglaslik musta värvi maolaadne elukas.

Ometigi ei olnud tegemist selgroogsega, kaugeltki mitte maoga. Avastatud uus liik kannab nime Kuphus polythamia ning bioloogiliselt on ta hoopis toruja kestaga karp.

FOTO: GRAPHIC NEWS

Tegemist on väga haruldase ja peitliku liigiga, kes on samas teadaolevalt kõige pikema elueaga loom karpide klassis. Üks laevaoherdi pikaealisuse põhjusi on mõistagi tema tugev ja vastupidav kest, mille leitud kildude põhjal on liigi olemasolu oletatud juba sajandeid. See oli esimene kord, mil keegi looma ennast näha sai.

Youtube juhtis leiukohta

Seekordsegi avastuseni jõudsid teadlased suuresti tänu heale õnnele. Nimelt olid looma kirjeldava teadusartikli juhtivautor Daniel Distel ja tema kolleegid hoopis muis asjus Filipiinidel välitöödel, kui üks tudengitest näitas neile videot aastaid otsitud müstilisest loomast.

«Me oleme neid loomi aastaid kirjandusest ja teadusallikatest otsinud ja nüüd leidsime ta Youtube’ist. See oli tõeline sotsiaalmeedia maagia,» rääkis Distel. «Minu jaoks oli see nagu dinosauruse avastamine.»

Lähtudes teamdistest loomade võimalikust asukohast, asus rahvusvaheline teadlaste grupp neid otsima Mindanao saare rannikulahest ning mõne aja möödudes suudetigi tabada viis isendit. Kuna tegemist on erakordselt haruldase liigiga, hoitakse isendite leidmise asukohta saladuses – maailma karbikogujate seas võiksid nende kestad olla väga kõrges hinnas.

Andmete põhjal võib öelda, et kunagi olid laevaoherdid levinud üle terve maakera. Mis neile enamikus paigus saatuslikuks sai, ei oska aga keegi öelda.

Koos teadusartikliga avaldatud videost on näha, kuidas teadlased lõikavad lahti kesta ühe otsa, pärast mida vajub sealt välja pikk musta värvi ligane olend.

«Alguses ei olnud mul aimugi, kuidas teda lahti teha, peale teadmise, et seda tuleb teha ettevaatlikult. See oli täpselt niisugune tunne, nagu oleks avanud pehme muna – ma pidin peitliga vaid väga õrnalt koore peale koputama, tegin sellesse ringi ja koor tuli maha nagu munal,» vahendas BBC Disteli sõnu. «[Loom ise] on täpselt selline, nagu ta ka välja näeb – ta on limane, aga ei ole ebameeldiv ega haise.»

Ehkki loom elab koores, oli leitud isend väga lihaseline ning erinevalt teistest karplastest, kes on valdavalt kreemjat värvi, oli ta süsimust.

Enne teadlaste avastust oli laevaoherdite kohta olemas vaid 1960. aastatest pärit surnud isendi joonistus.

Ootamatu kooselu vorm

Avastatud liik kuulub suuremasse laevaoherdite perekonda. Tema sugulased on enamasti palju väiksemad ja toituvad mädapuidust, kaevudes uppunud ja pehmeks mädanenud puutükkidesse. Avastatud liik toitub aga põhjamuda setetest, kasutades selle seedimiseks omaenda sooles elavaid baktereid. Seetõttu on tema siseelundid võrreldes teiste laevaoherditega tugevalt taandarenenud.

Kuigi uue omapärase liigi leidmine on juba iseenesest suur uudis, tähendab avastus ka sootuks uue ökosüsteemi niši avastamist.

Nimelt on gigantism ehk hiiglase mõõtu kasvamine enamasti märk toitainerikkast keskkonnast. Kuidas sai aga merepõhjas elutsev laevaoherdi endale rohkemgi toitaineid kui kõdupuidust toituvad sugulased?

Leitud isendite sisikonda uurides tegid teadlased kindlaks, et selle laevaoherdi lõpustel elavad bakterid, kes tarbivad toiduks mudas rohkelt leiduvat vesiniksulfiidi ja eritavad väljaheitena orgaaniliselt omastatavat süsinikku. Näib, et seda on mudas enam kui küll, et toita ka looma ennast. Selline sümbioosivorm näitab aga täiesti uusi evolutsioonilise arengu võimalusi.

Tagasi üles