Mida tähendab Brasiilias orkutiseerumine? Kuidas kasutavad hindud sotsiaalmeediat karma kasvatamiseks? Antropoloogide mammutuuring süübis sotsiaalmeedia kasutamise varjatud maailma.
University College Londoni teadusprojekti «Why we post?» (Miks me postitame?) raames elas üheksa antropoloogi viisteist kuud üheksas erinevas kogukonnas üle maailma eesmärgiga saada pilk inimeste sotsiaalmeedia kasutamise kulissidetagusesse. Mis eesmärke sotsiaalmeedia kasutamine teenib? Kuidas see sobitub meie sotsiaalsete kogemuste kirjusse maailma?
Uuritud kogukondade hulka kuuluvad näiteks Hiina tehasetöölised, Süüria-Türgi piiril elavad noored mosleminaised, India IT-eksperdid, turismi pealetulekust tingitud muutusi läbi tegev külakogukond Brasiilias ja ka inglise jõukas keskklass. Tuleb välja, et võrgu teel ühendatud maailmas levivad käitumised, mis on palju veidramad kui miski, mida oma igapäevaelust oodata oskaksime.
Uuringute põhjal valmis 11 interneti teel vabalt kättesaadavat raamatut ja mitu online-kursust.
Postimehe suures loos toomegi välja 12 avastust, mis teadlased meie online-elu kohta tegid.
Ei, sotsiaalmedia ei tee meid individualistlikumaks
Paljud inimesed usuvad, et personaalne sotsiaalvõrgustik on kasvanud traditsiooniliste sõprussuhete ja inimgruppide arvelt. Ehkki mõnes paigas oli see tõesti nii, näitas enamiku elanike uurimine, et tegelikult kasutatakse sotsiaalmeediat hoopiski traditsiooniliste rühmade, nagu pere või sama hõimu või kasti sõprussidemete tugevdamiseks ning kaugel elavate sugulastega suhtlemiseks. Loe rohkem...
Osa inimeste jaoks on sotsiaalmeedia sõna otseses mõttes haridus
Antropoloogid avastasid, et sotsiaalmeedia võib hariduse omandamist aidata, eelkõige just madalama sissetulekuga perekondades. Loe rohkem...
Selfižanreid on küllaga
Selfidel on küllaltki halb maine, sest iseendaga seostuva sõnatüve tõttu seostatakse selfisid eneseimetlusega. Samas näitavad aga antropoloogide vaatlused, et selfid teenivad väga erinevaid eesmärke. Loe rohkem...
Võrdsus veebis ei tähenda võrdsust päriselus
Ehkki sotsiaalmeedia toob vaesematesse piirkondadesse palju uusi võimalusi nagu näiteks rohkem suhtlusviise, ei pruugi see mõjutada üldist heaolu. Loe rohkem...
Avalikult jäävad inimesed väga konservatiivseks
Paljudes maailma piirkondades hoiavad inimesed oma avaliku info küllaltki üldise ja konservatiivsena, suuresti väldivad nad ka poliitiliste postituste tegemist. Privaatseid sotsiaalmeedia platvorme nagu näiteks WhatsApp seostatakse aga lausa radikaalsete sotsiaalsete muudatustega. Loe rohkem...
Sõnade asemel räägime nüüd fotodega.
Sotsiaalmeedia võidukäik on vähendanud hääle ja kõne mõju ning suurendanud piltide võidukäiku. Loe rohkem...
Ei, sotsiaalmeedia ei muuda maailma ühesugusemaks.
Kogu uuringu üks olulisemaid järeldusi on tõsiasi, et inimesed kasutavad üle maailma sotsiaalmeediat olulisel määral selleks, et oma kogukonna elu parandada. Pigem leiavad kultuurilised erinevused kadumise asemel sotsiaalmeedia kaudu väljenduse. Loe rohkem...
Sotsiaalmeediat ei nähta enam vaid kommunikatsioonivahendina, vaid eraldi maailmana, kus oma aega veeta.
Paljud inimesed usuvad, et personaalne sotsiaalvõrgustik on kasvanud traditsiooniliste sõprussuhete ja inimgruppide arvelt. Ehkki mõnes paigas oli see tõesti nii, näitas enamiku elanike uurimine, et tegelikult kasutatakse sotsiaalmeediat hoopiski traditsiooniliste rühmade, nagu pere või sama hõimu või kasti sõprussidemete tugevdamiseks ning kaugel elavate sugulastega suhtlemiseks. Loe rohkem...
Sotsiaalmeedias loodud libakontod löövad traditsioonilised soorollid upakile.
Üks valdkond, mida sotsiaalmeedia on jäädavalt mõjutanud, on sugudevahelised suhted. Eriti võib seda öelda konservatiivsetes ühiskondades, kus mehed ja naised on saanud omavahel luua kontakte, mis oleks füüsilises maailmas mõeldamatud. Osal juhtudest peitub selle protsessi võti võltskontodes. Loe rohkem...
Meemid on muutunud moraalipolitseiks
Meemid (tulevad ingliskeelesest sõnast miim ja on tähenduslikus mõttes konkreetse sõnumiga naljapildid) ulatuvad tõsistest või usulise sõnumiga piltidest naljade ja paroodiani. Mõlemal juhul täidavad aga need teatud väärtuste rõhutamist või millegi kritiseerimist. Sageli kasutavad neid pilte inimesed, kes jäävad muidu oma arvamuse avaldamisel häbelikuks. Loe rohkem...
Ehkki sotsiaalmeedia puhul räägitakse sageli privaatsusriskidest, pakub see osale inimestele just muidu olematut privaatsust.
Paljudes lääneriikides muretsetakse, et interneti infopaiskamine tähendab tõsiseid privaatsusriske, Aasia riikides võib aga sotsiaalmeedia just privaatsust juurde anda, seda eriti suurtes perekondades, kus paljude jaoks on sotsiaalmeedia esimene kokkupuude individuaalse privaatsusega. Loe rohkem...