9 avastust, mis on möödunud aasta jooksul teadust rikastanud (2)

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku kujutis oletatavast üheksandast planeedist.
Kunstniku kujutis oletatavast üheksandast planeedist. Foto: HO/AFP/Scanpix

Väljaanne adme.ru järjestas üheksa huvitavat nähtust, mis on viimase aasta aja jooksul teaduslikke teadmisi rikastanud.

Udu-vikerkaar Antarktika kohal.Foto: Caters News Agency/Scannpix
Udu-vikerkaar Antarktika kohal.Foto: Caters News Agency/Scannpix Foto: /Caters News Agency

Ka udu tekitab vikerkaari

Uduvikerkaar on väga haruldane nähtus, mille tunnistajaks on õnnestunud saada vaid mõnel õnnelikul. Vikerkaar tekib, kui päikesekiired valgustavad õhus leiduvaid uduosakesi. Erinevalt aga vihmaga tekkivast värvidemängust on uduvikerkaar aga täiesti valge. 2016. aastal suudeti selline nähtus fikseerida vaid ühe korra Šotimaal ja korra USAs.

Foto: HO/AP/Scanpix
Foto: HO/AP/Scanpix Foto: HO/AFP

Sulelised dinosaurused

Kuigi see ei kehti kaugeltki kõigi ürgsete hiigelsisalike kohta, katsid neist nii mõnegi nahka mitte soomused, vaid hoopis suled. Arvestades, et roomajad on evolutsiooniliselt lindude eelkäijad, ei pruugi see ehk olla eriline üllatus. Küll aga oli suur avastus see, kui aasta lõpus avaldati uudis Myanmarist leitud merevaigutükist, mille sisse oli jäädvustunud terve tuust dinosauruste sulelisest sabast.

Foto: David Gray/Reuters/Scanpix
Foto: David Gray/Reuters/Scanpix Foto: DAVID GRAY/REUTERS

Austraalia rändamine

Kuigi kogu mateeria maailmas on liikumises ja teadupärast triivivad aegamööda ka mandreid ja ookeane moodustavad maakoore lahmakad ehk laamad, on Austraalia liikumiskiirus teistest märgatavalt kiirem. Tuleb välja, et viimase 22 aastaga on kogu manner lähenenud Aasiale koguni 1,5 meetrit. Keskmiseks aastas läbitud vahemaaks teeb see seitse sentimeetrit.

Kui sellised suurusjärgud võivad näida tühistena, on see navigatsioonis ja paljudes teistes valdkondades siiski suur asi, mistõttu otsustas valitsus korrigeerida koguni olemasolevaid GPS-süsteeme.

Foto: San Francisco Lennujaam/AP/Scanpix
Foto: San Francisco Lennujaam/AP/Scanpix Foto: /AP

San Francisco lennujaams töötab teraapiasiga

Möödunud aasta detsembris lennujaamas tööle võetud sea ülesandeks on aidata maandada lennureisijate stressi. Selleks on lennujaama töötajad mõelnud välja isegi sea ametiriietuse. Tema tegemisi jagab meeskond ka sea isikliku instagrami vahendusel. Tegemist on projektiga, mille raames on lennujaama «tööle võetud» juba ka üle 300 koera, kassi ja jänese. Kuidas sellisesse olukorda panemine loomadele endale mõjub, on juba eraldi küsimus.

Foto: California Tehnikaülikool/AP/Scanpix
Foto: California Tehnikaülikool/AP/Scanpix Foto: HO/AFP/Scanpix

Ümber Päikese võib tiirelda salapärane Üheksas planeet

Alles see oli, kui Pluutolt võeti planeedi staatus ja ta nimetati ümber kääbusplaneediks. 2016. aastal avaldasid USA teadlased Konstantin Batõgin ja Mike Brown aga teadustöö, milles näitasid, et teadaolevaid matemaatilisi ja füüsikalisi ebakõlasid meile teadaoleva Päikesesüsteemi toimimises saaks seletada vaid veel ühe planeedi olemasolu.

Kirjeldatav hiiglane asub tõenäoselt Päikesesüsteemist nii kaugel, et ühe tiiru tegemiseks ümber tähe kulub tal tuhandeid aastaid. Sellise taevakeha olemasolu hindavad teadlased nüüdseks juba väga kõrgeks, kuid kuniks seda ei ole vaatlustega kinnitatud, jääb see siiski vaid matemaatiliseks ennustuseks. Seniks on aga välja käidud mitmeid erinevaid teooriad planeedi päritolu kohta.

Siiski prognoositakse, et Üheksanda planeedi kinnitamine toimub juba 2017. aasta jooksul.

Foto: Reuters/Scanpix
Foto: Reuters/Scanpix Foto: HANDOUT/REUTERS

Uus-Meremaa on omaette kontinent

Hiljuti teatasid Uus-Meremaa teadlased, et nende kodusaared ei kuulu geoloogiliselt sugugi mitte Okeaania mandri hulka, vaid korrektsem oleks rääkida Zealandia mandrist kui iseseisvast üksusest. Iseenesest on Zealandia kogu aeg olemas olnud, kuid suur osa tema pinnast on lihtsalt ookeanidega kaetud. Meile Uus-Meremaana tuntud saared on aga uue mandri kõige kõrgem mäestik.

Pime koopakala käib neljal jalal nagu imetajad

Põhja-Tais avastati kala, kes suudab kõndida mööda maismaad, kasutades selleks oma uimesid. «Koopaingliks» ristitud kala oskab kõndida ka mööda vertikaalseid pindasid ja kaljusid. Lisaks oskab ta ka õhus hingata.

Foto:
Foto: Foto: Pete Oxford/Scanpix

Kalad tunnevad inimesi näo järgi ära

Austraalia teadlased viisid läbi eksperimendi, millest selgus, et kalad oskavad eristada inimeste nägusid. Katse käigus pidid küttkalad ära tundma inimnägusid kujutavad fotod ja sellest märku andma. Tänutäheks said nad mõistagi süüa.

Tuli välja, et võime nägusid muust informatsioonist eristada on kaladel täiesti olemas, kusjuures iga katsekorraga nende sooritus paranes.

Tuvid võivad teid pealt kuulata.
Tuvid võivad teid pealt kuulata. Foto: Caro/Schwarz/Scanpix

Tuvid oskavad eristada inimkõnet

Sedagi tõestasid teadlased kavala eksperimedi käigus. Tuleb välja, et linnuajud võivad olla oluliselt võimekamad kui me seni arvanud oleme.

Tuli välja, et tuvid ei oska mitte ainult eristada inimhäält muust mürast, vaid ka sõnu seosetust mulinast.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles