Fotod: Portugalist leiti ürgse inimese kolju ja tööriistad

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portugalist Aroeira koopast leitud 400 000 aasta vanused inimjäänused.
Portugalist Aroeira koopast leitud 400 000 aasta vanused inimjäänused. Foto: Javier Trueba

Inimeellase jäänuste põhjal loodavad teadlased õppida uut inimese evolutsiooni ja neandertallaste tekkeloo kohta.

Inimjäänuste juurest leitud tööriistad näitavad, et tegemist pidi olema Acheuli kultuuri kuuluvate neandertallaste eellastega.
Inimjäänuste juurest leitud tööriistad näitavad, et tegemist pidi olema Acheuli kultuuri kuuluvate neandertallaste eellastega. Foto: Rolf Quam

Portugalist Aroeira koopast leitud kolju ja tööriistad on kõige läänepoolsem pleistotseeni-aegne inimjäänus, mis Euroopast kunagi leitud. Lisaks on tegemist ühe vanima Archuli kultuuri mälestisega. Erinevalt paljudest varem leitud sama perioodi jäänustest väga täpselt dateeritav leid pärineb ligi 400 000 aasta tagusest ajast.

«Lisaks muule on see väga huvitav avastus, kuna see pärineb Ibeeria poolsaarelt, mis on neandertallaste päritolu ja evolutsiooni uurimiseks keskse tähtsusega piirkond,» ütle uuringut juhtinud Binghami Ülikooli antropoloog Rolf Guam.

«Aroeira kolju on kõige vanem Portugalist leitud kolju ning ta jagab paljusid omadusi samast perioodist pärinevate Hispaaniast, Prantsusmaalt ja Itaaliast leitud koljudega. Samas suurendab see leid selle perioodi inimfossiilide mitmekesisust, kuna selle pealt näeme, et erinevad populatsioonid olid ka mõnevõrra erinevate tunnustega,» ütles Quam.

Kolju ise leiti 2014. aasta suvel toimunud väljakaevamiste viimasel päeval Aroeira koopa põhja paksust tsementeerunud kihist ja viidi peagi Madridis asuvasse antropoloogialaborisse edasisele uurimisele.

«Olen selliseid leiukohti uurinud 30 aastat ja selle aja jooksul oleme leidnud mitmeid olulisi arheoloogilisi säilmeid, kuid nii vana ja tähtsa kolju leidmine alati väga eriline moment,» ütles Quam.

Uuring ilmus Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles