Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tehti kindlaks loodusliku kõikumise roll Arktika jää sulamises

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: unsplash.com

Värskest uuringust selgub, et polaarjää sulamises kuulub kuni pool süüst looduslikele tsüklitele. Ülejäänu on aga ikkagi kliimamuutuste mõju.

Kliimamuutustest rääkides on üheks sagedamini toodavaks näiteks aasta-aastalt aina kiiremini sulav polaarjää. Selleteemaliste artiklite kommentaarides ja ka mujal kliimamuutuste teemalistes aruteludes torkab aga tihtipeale silma seisukoht, nagu oleks jää sulamine osa looduse loomulikest tsüklitest, mistõttu ei oleks justkui inimtegevuse mõjust mõtet rääkidagi.

Iseenesest on küsimus, et miks polaarjää ikkagi sulab, tekitanud tõsiseid küsimusi ka valdkonnaga tegelevate teadlaste seas. Nimelt sulab Arktika hetkel kiiremini kui kliimamuutusi kirjeldavad mudelid ennustavad.

Ajakirjas Nature Climate Change ilmunud uuringust selgub aga, et sulamise taga ei ole üht selget põhjust, vaid tegemist on kompleksse nähtusega, mille võib laias laastus jagada kaheks – looduslik ja inimtekkeline sulamine.

Tuleb välja, et kuigi looduslikel tsüklitel on tõepoolest oma roll, moodustavad ligi kaks kolmandikku sulatavast mõjust ikkagi inimtekkelised protsessid.

Kliimamuutustel siiski põhiline roll

Sulamise mõistmiseks uurisid Santa Barbara California Ülikooli geograaf Quinghua Ding ja kolleegid jäätaset septembrikuus ning võrdlesid seda eelnenud suve jooksul atmosfääris toimunud ringlusega.

Varasematest uuringutest oli teada, et ilma kliimamuutuste mõjudeta normaaltingimustes tekitab Põhja-Atlandi Ostsillatsionina tuntud õhumasside kõikumine Arktikas aasta-aastalisi kõikumisi, mis võib sõltuvalt ostsillatsiooni seisust viia Põhjapoolusele kas soojasid või külmasid õhumasse.

«Selles mudelis lülitasime CO2 soojendava mõju välja ja saime tulemusena merejää sulamise, mis oli olemasolevate vaatlustulemustega väga sarnane,» ütles Ding.

Kokku tuli välja, et ligi 30-50 protsenti Arktika sulamisest on põhjustatud looduslikest variatsioonidest. Selliste numbritega sobib juba ka kliimamuutuste ja kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide tõusu mudelite hinnatav mõju. Polaarjää sulamise kiirenemise taga, mida kliimamuutuste mudelid selgitada ei suutnud, on aga siiski looduslikud kõikumised.

Tulemused näitavad siiski, et sulamise peamine põhjustaja on siiski inimtekkeline globaalne soojenemine, mis moodustab mõjuritest pool kuni kaks kolmandikku.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Climate Change.

Tagasi üles