Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuidas saada supermälu ja mida teeb see su ajuga?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mälu. Pilt on illustreeriv | FOTO: Scanpix

Vaid kuus nädalat kestev mälutreening võib kasvatada tavaliste inimese mälumahtu poole võrra, näitab hollandi teadlaste uuring. Tegu on seni kõige põhjalikuma mälutšempionite uuringuga.

Mälusportlased on täiesti olemas. Need inimesed suudavad meeletu koguse infot erakordselt lühikese aja jooksul meelde jätta: näiteks 20 sekundiga terve kaardipaki järjekorra või siis paari minutiga üle kahesaja nime. Kuidas nad aga seda suudavad?

Nägemaks, mis neid inimesi eristab, korraldasid Radboudi Ülikooli teadlased uurimuse, kuhu kaasati 23 maailma esiviiekümnesse kuuluvat mälutšempionit. Nii vaatlesid nad tõepoolest kõige parema mäluga inimesi. Erinevuste avastamiseks kutsusid nad eksperimenti ka mälusportlastega sama vanad ning sama kõrge IQga inimesed. Uurimuse tulemused avaldas ajakiri Neuron.

Füüsilisi erinevusi minimaalselt

Teadlased skannisid kõigi uurimuses osalenud inimeste ajusid ning avastasid üllatuslikult, et mälutšempionite ja tavainimeste ajud erinesid imevähe, mistõttu peab mäluvõime tekkima kuidagi muudmoodi.

Nii võib uskuda mälumeistrite juttu, kes kinnitasid uuringu juhtivautori Martin Dresleri sõnul justkui ühest suust, et mäluvõimed ilmnesid alles siis, kui nad selleks spetsiaalselt treenima hakkasid.

Samas näitas ajutegevuse uurimine, et ehkki ajud olid füüsiliselt ühesugused, muutusid mälutšempionite ajudes teatud piirkonnad aktiivsemaks. Tavainimeste ajus sellist ühistegevust ei esinenud. Märkimisväärselt tegid koostööd mälu ja asukohaga seotud infoga tegelevad ajuosad.

Märkimisväärne on see sellepärast, et populaarsemad mälutehnikad seostuvad just asjade asukohalise meenutamisega. Enamik mälumeistreid rääkis, et erakordsed mäletamisvõimed tekkisid neil siis, kui nad hakkasid asju meenutama asukohatehnikat kasutades.

Uuringu üks autoritest, Dresleri labori doktorant Boris Nikolai Konrad tutvus asukohatehnikaga keskkoolis, kui ta seda hobikorras õppima hakkas.Tema nimel on muide ka nägude ja nimede meelde jätmise maailmarekord: 201 inimest veerand tunniga.

Kuus nädalat treenimist

«Kui ma üritan näiteks Veski-nimelist inimest meelde jätta, siis kujutan teda ette Hollandis puhkusel olles tuulikut vaatamas,» selgitas Konrad.  Abstraktsemate ülesannete puhul, nagu näiteks sadade numbrite meelde jätmine, tekitab ta oma ajus lausa mälestustepaleed. Seda tehnikat kasutasid juba vanad kreeklased ning sel puhul kujutab inimene end ette tuttavas majas kõndimas.

«Esimesena tegin seda oma vanemate koduga. Teekond algas minu toast ja esimene asukoht oli mu voodi, siis riiul, siis laud, siis peegel jne. Numbrite meelde jätmiseks «tõlgin» numbrid piltideks ja jaotan need mööda maja ringi,» kirjeldas Konrad tehnika põhimõtteid.

Pärast ajutšempionite uurimist korraldasid Konrad ja Desler veel teisegi eksperimendi. Selleks kaasati 51 üliõpilast ning lasti Konradil neist kolmandikku kord nädalas treenida. Lisaks sellele treenis see kolmandik oma mälu iga päev pool tundi kodus spetsiaalset arvutiprogrammi kasutades (lugeja saab selle ka ise ära proovida siit).

Teine kolmandik vabatahtlikke treenis oma mälu teisel meetodil ja viimane kolmandik ei saanud mingisugust treeningut.

Kuue nädala möödudes korraldati neile test, kus nad pidid erinevaid sõnu meelde jätma ning enne ja samal ajal skannisid teadlased ka vabatahtlike ajusid. Tulemused näitasid, et esimese grupi ajutegevus hakkas veidi meenutama mälutšempionite ajutegevust. Huvitaval kombel aga ka siis kui tegu oli ajupuhkeseisundi, mitte numbrite meelde jätmisega. Eksperimenti korrati veel neli kuud hiljem ja efekt oli püsima jäänud. Nii tasuks kõigil mälutehnikaid proovida.

Tagasi üles