Uuring: kõige lühema unega imetajad on... elevandid (1)

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabalt looduses elavad elevandid suudavad magada nii pikali kui ka püsti asendis, kuid teevad seda vaid mõnikümmend minutit korraga. Ööpäevas magavad nad keskmiselt vaid kaks tundi.
Vabalt looduses elavad elevandid suudavad magada nii pikali kui ka püsti asendis, kuid teevad seda vaid mõnikümmend minutit korraga. Ööpäevas magavad nad keskmiselt vaid kaks tundi. Foto: /Caters News Agency

Suurimad maismaal elavad loomad saavad ööpäevas sõba silmale vaid kaheks tunniks.

See on järeldus, milleni jõudsid Lõuna-Ameerika teadlased, kes uurisid esimest korda vabaduses elavate elevantide unekäitumist. Varasematest uuringutest oli teada, et tehistingimustes peetavad londilised magavad ööpäevas kolm kuni seitse tundi. Kuidas nad looduses puhkavad, ei olnud aga keegi varem uurinud, kuna kuidas sa ikka kaugel savanniavarustes elavate loomade käitumist detailselt jälgid?

Kõige usaldusväärsemaks une distantsilt uurimise vahendiks peetakse üldiselt elektroodidega ajulainete mõõtmist, mis ei ole elevantide puhul aga nende paksude koljude pärast kuigi täpne. Elektroodide kolju alla paigutamine tähendaks aga juba kirurgilist sekkumist.

Sellest probleemist mööda minemiseks tulidki Lõuna-Aafrika Witwatersrandi Ülikooli elevandiuurija Paul Manger ja kolleegid uue uurimisviisi peale. Nimelt lähtusid nad lihtsast loogikast, et kauem kui viis minutit liikumatuna püsimist tähendab tõenäoselt und, ja paigaldasid elevantide lontide külge liikumisandurid.

Seejärel jälgiti kahe emaslooma käitumist 35 järjestikuse ööpäeva jooksul. Tuli välja, et uuritavad loomad magasid keskmiselt vaid kaks tundi ööpäevas ning sedagi mitte ühtejärge, vaid nelja või viie lühikese uinakuna. Suurem osa uinakutest toimus vahemikus kella 1st öösel kella 6ni hommikul. Iga öö uinusid nad eri paikades.

Neljal päeval ei uinunud nad kordagi ning olid seetõttu ärkvel kuni 48 tundi järjest, liikudes selle aja sees tõenäoselt lõvide või salaküttide vältimiseks ligi 30 kilomeetrit. Unevõla pikema magamisega tasa tegemise märke nad aga ei näidanud.

Unenägudeks aega ei jää

Kuigi uuringu valim on väike, usuvad teadlased, et on nende une hindamises tõele piisavalt lähedale jõudnud. Suurema valimiga uuringu tegemisel kerkiks aga juba rohkelt eetilisi probleeme.

Kuna elevandid suudavad magada nii lamades kui ka püsti seistes, panid teadlased neile kaela ka güroskoobid, millega tehtigi kindel uneaegne asend. Tuli välja, enamasti magavad elevandid püsti – pikali magama heitsid nad vaid 10 päeval 35st.

See tähendab aga, et neil pidi jääma väga vähe aega REM-uneks, mil toimub unenägude nägemine ja lihased lõdvenevad niivõrd, et püsti seismine ei oleks võimalik. Ometigi on REM-uni aju normaalseks toimimiseks asendamatult vajalik ja nii oletavad teadlased, et ehk suudavad loomad selle unetsükli osa läbi teha ka püstiasendis tehtavate lühikeste 5 kuni 10 sekundi pikkuste uinakute jooksul.

Üks põhjus, miks suurimad maismaaimetajad nii vähe magavad, tulebki just nimelt nende suurusest. Nimelt peavad nad sööma päevas ligi 300 kilo toitu, mis ei jätagi neile magamiseks üleliia palju aega. Põhimõte, et suuremad loomad magavadki vähem, on ka enne loomariigis täheldatud.

Näib, et selle uuringuga murravadki elevandid rekordi – näiteks sinivaal magab ööpäevas keskmiselt üheksa tundi, kaelkirjak viis tundi ja hobused, elevantide lähimad rivaalid lühikese une esikohale, ligikaudu kolm tundi.

Mangeri ja kolleegide uuring ilmus ajakirjas PLoS One.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles