Metsmesilaste väikesed ajud ei tähenda, et nad ei võiks olla leidlikud. Tilgakese suhkrusiirupi eest suudavad nad üksteisele õpetada ka erinevaid pallimänge, teatab teadusajakiri Science.
Video: mesilased tõestavad «jalgpalli» mängimisega enda nutikust
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
28. veebruar 2017, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on väga lahe uuring, milles näidatud leidlikkuse eest väärivad tunnustust nii autorid kui ka selles osalenud kumalased,» kommenteeris videos nähtavat eksperimenti Colorado Ülikooli käitumisökoloog Dhruba Naug.
Metsmesilased ehk kimalased on teadlastele juba ammu silma jäänud kui ühed leidlikumad loomad putukate klassis. Muu hulgas on nende seas täheldatud nii keerukaid navigatsioonivõimeid, kultuuri algeid, emotsioonide esinemist kui ka tööriistakasutust. Viimase kohta oli tunnistuseks eksperiment, milles mutukad pidid suhkrusiirupi kättesaamiseks tõmbama nöörist enda poole seda kandva aluse.
Looduses ei ole mesilaste nööritõmbamist täheldatud. Küll aga peavad nad õige nektaritele ligipääsemiseks lükkama ja tõmbama nende kroonlehti, mistõttu on sel liigutusel oma analoog looduses siiski olemas.
«See tähelepanek tekitas meis küsimuse, et kas kimalased suudaksid teha sama ka selliste objektidega, millega nad kogu oma evolutsioonilise ajaloo jooksul kokku puutunud ei ole,» ütles Londoni Kuninganna Mary Ülikooli käitumisökoloog Olli Loukola Science’ile.
Selle võimaluse uurimiseks panid nad üles putukatele igati võõra eksperimendi, kus suhkruvee kättesaamiseks tuli toimetada pall katselauaks oleva ketta keskpunkti. Katse käigus lasti teatud mesilastel vaadata pealt, kuidas nende liigikaaslased toimetasid palli õigesse kohta ja said selle eest tasu. Teisele grupile tehti «maagiat» ning kuul toimetati sihtkohta magnetite abil. Kolmandale grupile ei näidatud aga midagi – nad leidsid eest lihtsalt sihtmärgil asuva kuuli koos tasuga.
Kolme grupi edukuse võrdlemisel selgus, et kõige edukamad ja kiiremad olid need, kes nägid oma liigikaaslasi ülesannet täitmas. Huvitaval kombel said ülesandega iseseisvalt hakkama ka mõned nendest, kes polnud eelnevalt ühtki vihjet saanud.
Mis aga kõige ootamatum – kui kollane kuul asendati mustaga, suutis enamik katseloomadest siiski ülesande täita. Teadlaste hinnangul tähendab see, et loomad pidid aru saama ülesande püstitusest liigutada katselauas õigele kohale kuul, mitte kollane kuul.
Selline õppimisvõime võib aidata kimalasi muutuvas kliimas kohaneda ja ellu jääda. Mis aga veelgi olulisem – tulemused näitavad ammendavalt, et väike aju ei ole loomadele takistuseks.
Uuring ilmus ajakirjas Science.