Mis maksab maailmale üks leivapäts?

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leib.
Leib. Foto: David Jones/PA Wire/PA Images

Vaid üks leivapäts toob kaasa 0,589 kg süsihappegaasi, kõige suurem keskkonnakahju tuleb aga leivaks vajaliku vilja kasvatamisel kasutavatest ammooniumnitraadipõhistest väetistest. 

Kui palju maksab keskkonnale ühe pätsi leiva tootmine? Just sellele küsimusele, üritasid teadlased vastata sel nädalal ajakirjas Nature Plants ilmunud uurimuses

Selleks analüüsisid nad kõiki leiva tegemiseks vajaminevaid samme, alustades vilja kasvatamisest lõpetades valmis leivaga. Küsimuse olulisust ilmestab tõsiasi, et kasvuhoonegaasidest kolmandiku põhjustab laias laastus toidutööstus. Nii on toidutööstuse keskkonnasõbralikumaks muutmine tähtis väljakutse.

Uurimuse keskmes oli 800 grammi kaaluv Suurbritannias toodetud leivapäts. Leiva tootmise etappe kõrvutades selgus, et üle poole «keskkonnakuludest» saab kirjutada vilja kasvatamise alla, millest ligi 40 protsenti moodustab ainuüksi ammooniumnitraadipõhiste väetiste kasutamine. Kasvuhoonegaaside arvestuses toob ühe leivapätsi küpsetamine kaasa 0,589 kg süsihappegaasi.

Uurimuse autorid peavad oma töö olulisimaks järelduseks asjaolu, et ammooniumnitraadipõhiste väetiste asemele tuleks leida alternatiive. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles