Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tarmo Soomere: teenetemärgi saanud teadlased on omaette seisvate valdkondade suurkujud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. | FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Tänavu presidendilt teenetemärgi saanud teadlasi ühendab Teaduste Akadeemia presidendi sõnul see, et kõik tegutsevad mingis mõttes väljaspool teaduse peavoolu omaette seisvate suurkujudena.

«Üldiselt sädelevad võimekad inimesed, kes on ühel või teisel moel olnud Eesti n-ö püsimajäämise alussambad. Natukene on nad kõik oma valdkonna väga suured kujud ja nende arendatud valdkonnad on kas uued või peavoolust mingis mõttes eemal,» kommenteeris Soomere teenemärgiga pärjatud teadlasi.

Soomere sõnul saavad presidendi ordeneid enamasti hästi klassikaliste ja ka muidu au sees olevate teadusharude esindajad. Seekord on pilk aga suunatud rohkem omaette seisvate valdkondade suurkujude poole, kes on Eesti maailma teaduses suureks teinud.

«Siin on presidendi valik tavapärasest veidi teistsugune – ei ole Higgsi bosonit, ega molekulaarbioloogiat, millest kogu maailm räägib. On need asjad, mis on Eesti jaoks vajalikud ja kus Eesti on tehtud suureks maailma teaduses. Või kus Eestist tulev mõte on arendanud maailma teadust. Mulje on, et president on vaadanud veidi laiema pilguga kui tavaliselt teadust vaadatakse.»

Toome siinkohal välja Soomere kommentaarid iga teadustööga silma paistnud preemia nominendi kohta.

«[TTÜ Küberneetika Instituudi professor] Jaan Janno on üks kõige väljapaistvamatest noorema põlve aktiivsematest matemaatikutest -  igati väärikas teadlane, kes oli mõne aasta eest ka vabariigi teaduspreemia laureaat. Mitmeski mõttes on ta TTÜ matemaatika alustala.»

«[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia labori juhataja] Anne Kahru on üks neist vähestest Eesti teadlastest, kes on siis maailma 1% enimtsiteeritud teadlaste seas. See aga tähendab, et ka mõjukamate. Nimelt on ta terves maailmas uue teadusharu – nanoökotoksikoloogia üks alusepanijatest. Tegemist on teadusega, mis uurib nanoosakeste võimalikku spetsiifilist mõju organismidele ja inimestele ning Kahru on kogu maailmas selle uurimissuuna eesliini vedaja.»

«[TTÜ Meresüsteemide Instituudi professor] Sirje Keevallik on üks meie teaduse alustaladest, kes on hoidnud püsti atmosfäärifüüsika teadust ja õpetamist TTÜs. Lisaks vedas ta mõnda aega ka merehariduse suunda. Kunagi töötas Keevallik ka Eesti Mereakadeemia teadusprorektorina ning selle aja jooksul osutus muidu pigem rakendusliku suunitlusega kõrgkool mõneks ajaks tõsiseks teaduskooliks. Kui Keevallik TTÜsse tagasi tuli, siis see aktiivsus kahjuks lakkas. Sirje Keevallik on kindlasti üks meie teaduse alustaladest.»

«Toidutehnoloogiad, mille alal tegutseb [TTÜ biotehnoloogia õppetooli juhataja professor] Raivo Vilu, on teadusharu, kus on väga oluline roll lokaalsel toidul – sellel, mida meie ise siin sööme. Kuna on omamoodi kohustus tegeleda Eesti asja arendamisega, on siin seetõttu paraku raske maailmas nähtav olla. Vilu suurus ongi just Eesti toitude ja sellega seonduva arendamises ja toidu teadusliku maailmapildiga ühendamises. See on paljude jaoks märkamatu töö, mida ehk ei osata avalikult reklaamida. Samas on toiduga seonduv teadusteave riigi jaoks koguni strateegilise tähendusega ja selles osas on Raivo Vilu olnud üks oluline nähtamatu tugisammas.

Lisaks on tema tohutu panus meie teadusesse kindlasti seotud ka noorte juhendamisega. Tema juhendamise all on kaitstud vähemalt 20 doktorikraadi, millest üle 10 viimase viie-kuue aasta jooksul.»

Mare Kõiva / Kristjan Teedema /PM/Scanpix | FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

«[Rahvaluuleteadlane] Mare Kõiva on tõeline singulaarsus Eesti teadusmaastikul. Meie Eesti eneseteadvuse ja iseolemuse taga on ju meie ajalugu. Kõiva on ühe ääretult olulise külje meie ajaloost viinud maailma teaduse eesliinile. Nimelt on Eestis kokku vaid 11 ajakirja, mis on kajastatud [maailma teadusajakirjade indeksis] Thompson Reutersi ISI. Üks nendest on ajakiri Folklore, mis püsib suuresti just Kõiva entusiasmi peal. Kogu ISI nimistus on see üks väheseid ajakirju, mis ilmus pikka aega ainult veebiväljaandena. Teadlaste seas on levinud selline müüt, et ISIsse pääseb ainult klantspaberil. Kõiva on aga tõestanud, et see ei vasta tõele – kui sisu on hea, siis võtab ISI arvesse ka veebiväljaandena ilmuvaid ajakirju. On ikka tõeliselt ainulaadne, et ühe pisikese rahvusriigi folklooriajakiri on sellises andmebaasis, kuhu pääsemisest unistavad sajad ja tuhanded teised ajakirjad. See on midagi täiesti unikaalset. Rääkimata veel tema töö sisust. Möödunud aastal asutati tema juhtimisel näiteks Eesti-uuringute tippkeskus. On võrdlemisi haruldane, et tippkeskuse staatusesse viiakse uurimisrühm, kelle uuringutest ei ole majandusele justkui mingit kasu. Ometigi on nad nii head, et võidavad tippkeskuse staatuse. Selle taga on Mare Kõiva väsimatu ja lõpmatu töö ning muidugi sädelus ja visadus teadlasena.»

Samuti on nimistus pika riigiametniku kogemusega sotsiaalteadlane Ülle-Marike Papp.

«Tema on üks nendest, kes on suutnud ühendada selle veelahkme riigiameti ja teaduse vahel. Olles olnud väga tugev teadlane, on ta liikunud riigisüsteemi ja jätnud seal väga selge jälje, viies teadusliku kompetentsi riigisüsteemi,» ütles Soomere.

Lisaks tõi ka presidendilt teenetemärgi saanud kunstiajaloolase Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Ruusi ja Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelti teadusliku panuse.

«Nemad kaks on realiseerinud ennast meie mäluasutuste arendajate ja hoidjatena. Nende teaduslik panus ei ole ehk nii suur kui see, mis nad on teinud meie mäluasutuste heaks, kuid see on kahtlemata olemas. Näiteks kunstiteadus on selline valdkond, kus kraadid sageli suurt ei loe. Ometigi on muuseumide inimesed alati ühel või teisel määral teadlased,» ütles Soomere.

Tagasi üles